Soomes oodatakse NATO tippkohtumist ettevaatliku optimismiga
28. juuni 2022, 14:00
Soome president Sauli Niinistö ja NATO liikmelisusega tegelevad riigiametnikud suhtuvad optimistlikult läbirääkimiste seisu Türgiga, kuid asjatundjad suuri imesid Madridist ei oota.
Tõenäoliselt Rootsi ja Soome NATO tippkohtumisel Madridis veel allianssiga liitumist tähistada ei saa, kuid vestlused Türgiga liikmelisusmenetluse edasi viimiseks jätkuvad täna pärastlõunal. «Ma ei ole optimist ega ka pessimist,» tõdes Niinistö täna Madridis vestluse eel toimunud pressikonverentsil.
Enne tippkohtumist peavad läbirääkimisi Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Rootsi peaminister Magdalena Andersson ja president Niinistö. Kohtumisest teatas Soome presidendi kantselei eile Twitteris.
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on Soome NATO liikmelisust ettevalmistavad läbirääkijad optimistlikud, et Madridis oleks võimalik Türgiga kokkuleppele jõuda. Juhul kui otsust liitumiskõneluste käivitamise osas Madridis ei tehta, võidaks asjaga siis ka eelolevail nädalail nõukogus edasi minna.
Soome riigipea on varem ettevaatlikult lootnud, et Türgi vastuolude tõttu hangunud liikmelisuse protsess nihkuks vaikselt edasi. Niinistö ette kuulutada ei soovinud, kas Türgi võiks tippkohtumisel ummikseisu lõpetada ning kas Rootsi ja Soome saaks NATOga liitumiskõnelusi alustada, kirjutab ajaleht Ilta-Sanomat.
Niinistö sõnul on Soome riigiametnikud jaanipäeva ajal intensiivselt tööd teinud, et maade vahelised vestlused areneks. «Võib-olla räägib see sellest, et olukord tundub natuke parem, kui nädal aega tagasi. Aga mingeid kokkuleppeid ma ennustama ei hakka,» ütles riigipea.
Niinistö rääkis Ilta-Sanomatele, et kohtub Türgi presidendi Erdoğaniga asjalikul meeleolul. «Vaatame nüüd salasoppe mööda läbi, milles asi on,» tõdes president.
Vaatamata Niinistö rahulikult looturikale lähenemisele kaldub Ilta-Sanomat siiski Reutersiga samale liinile, ehk tõenäoliselt Madridis kokkuleppele ei jõuta. Takistusteks on esile toodud muuhulgas Türgi nõue, et Rootsi ja Soome annaks kohalikud kurdi aktivistid üle Türgile.
Türgi on Soomele viimase kümne aasta jooksul esitanud vähemalt 16 isiku kohta sarnaseid väljaandmistaotluseid, vahendab ajaleht Iltalehti. Soome justiitsministeeriumi andmetel vaid kaks neist on rahuldatud. Neist mõlemad on puudutanud isikuid, kellel on taustal olnud seksuaalkuritegusid.
Justiitsministeerium ei soovinud kommenteerida, kas rahuldamata jäetud taotlused puudutasid isikuid, kes Türgi arvates oleks seotud terroriorganisatsioonidega.
Soome meediaväljaannetes on asjatundjad arvanud, et liigseks optimismiks põhjust ei ole ning tippkohtumiselt suuri edusamme liikmelisuse osas ei oodata.
«Kui oleksime normaalselt edasi läinud, ilma Türgi segaduseta, oleks taotlus suure tõenäosusega juba käsitletud või vähemalt kaugemale jõudnud,» ütles Helsingi ülikooli riigiteaduse doktor Iro Särkkä Soome Rahvusringhääling YLEle.
Kuigi läbimurdeid Rootsi, Soome ja Türgi vahelistel rääkimistel toimunud ei ole, näitavad need Särkkä sõnul et vähemalt proovitakse viimaseni lahendusteni jõuda. Vaevalt piisab siiski vaid ülalmainitud riikide vestlustest.
«Lahendus sünnib siis, kui Ühendriigid vestlusega liitub,» märkis Särkkä.
Soomele on endiselt oluline, et ka Rootsi ühineks NATOga, mainis Helsingi ülikooli professor Henrik Meinander YLEle. See õnnestub kõige paremini, kui riikide taotlusi menetletakse koos.
On siiski võimalik, et Rootsi, Soome ja Türgi leiaks ühise lahenduse NATO liikmelisuse edasi viimiseks, rääkis Soome välispoliitika instituudi direktori Mika Aaltola täna YLE hommikuprogrammis.
Aaltola ei välistanud võimalusi, et Türgile tuldaks vastu näiteks relvaekspordi keelu leevendamisega või, et vastupanu jätkudes kehtestataks riigile sanktsioone näiteks Venemaa ja Türgi vahelisi suhteid silmas pidades.