Erdoğan siiski toetas Soome ja Rootsi NATO liikmesust (8)
28. juuni 2022, 21:43
Madridis Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğani, Rootsi peaminister Magdalena Anderssoni ja Soome president Sauli Niinistö vahelised läbirääkimised, mis kestsid mitu tundi, kandsid vilja ja Erdoğan nõustus Rootsi ja Soome liikmesuse toetamisega.
Niinistö, Andersson ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg kohtusid enne NATO tippkohtumise ametlikku algust Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, et püüda teda veenda oma vastuseisust nende alliansiga liitumisele loobuma.
Kohtumise tulemusena allkirjastasid välisministrid kolmepoolse memorandumi, mis kinnitab, et Türgi toetab sel nädalal toimuval Madridi tippkohtumisel Soome ja Rootsi kutset saada NATO liikmeks. Soome ja Rootsi NATOga liitumise konkreetsed sammud lepivad NATO liitlased kokku järgmise kahe päeva jooksul.
Niinistö avalduses: «Meie ühine memorandum rõhutab Soome, Rootsi ja Türgi pühendumust laiendada oma täielikku toetust üksteise julgeolekut ähvardavate ohtude vastu. Meie liitumine NATO liitlasteks tugevdab seda kohustust veelgi.»
Aastakümneid kestnud neutraalsuspoliitika murdnud Soome ja Rootsi taotlesid NATO liikmeks saamist Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse. Kuid nad seisid silmitsi Türgi vastuseisuga.
Kohtumise eel jäi president Erdoğan aga oma seisukohas Soome ja Rootsi NATOga liitumise osas kindlaks, öeldes, et Türgi soovib oma murede lahendamiseks tulemusi, mitte sõnu, ning lisas, et ta survestab ka USA president Joe Bideni seisma jäänud F-16 hävituslennukite ostu osas.
Ankara on süüdistanud Soomet ja eriti Rootsit selles, et nad pakuvad turvalist varjupaika kurdi võitlejatele, kes on aastakümneid Türgi riigi vastu mässanud. Türgi soovib, et nii Soome kui ka Rootsi tugevdaksid oma terrorismivastaseid seadusi ning annaksid välja teatud inimesi, sealhulgas mitmeid kurdi ajakirjanikke.
Samuti on Türgi juht kutsunud Soomet ja Rootsit üles tühistama 2019. aastal Türgile kehtestatud relvaembargot seoses Ankara sõjalise pealetungiga Süürias.
Kõik kolm riiki olid kohtumise jaoks ettevalmistusena teinud ühise kolmepoolse dokumendi, mis käsitleb Türgi muresid seoses terrorismi ja relvaekspordiga, vahendab Helsingin Sanomat. Dokument viimistletakse tippkohtumise ajal.
Soomet kohtumisel esindanud läbirääkijatele selgus vestluste käigus, et terrorismi esile tõstmine Rootsi ja Soome NATO liikmelisuse taotlusega ei olnud seotud vaid eelmainitud riikidega, vaid Türgi sooviga teema NATO Madridi kohtumise päevakorda tuua.
See on ka õnnestunud, sest praegused NATO liikmed arutavad seda küsimust eraldi istungil.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg on samuti korduvalt öelnud, et ükski teine NATO liikmesriik ei ole terrorismi tõttu nii palju kannatanud kui Türgi.
Türgi määratleb terrorismi teisti kui enamus NATO liikmesriikidest ja peab terroristlikuks erinevaid organisatsioone kui Soome. Soomes juhindutakse ELi definitsioonidest.
Rootsi ja Soome läksid NATO kohtumisele teadmisega, et Türgi võib oma vastuväited tühistada alles pärast tippkohtumise lõppu neljapäeval.
«Me oleme teinud edusamme. See on kindlasti nii,» ütles Rootsi välisminister Ann Linde.
«Me oleme valmis, et täna võib juhtuda midagi positiivset, aga ka selleks, et see võtab rohkem aega,» lisas ta. «Me peame olema kannatlikud ja jätkama arutelusid ka pärast tippkohtumist.»
Soome president Sauli Niinisto ütles kohtumise eel, et ta ei ole praeguses etapis ei optimistlik ega pessimistlik.