Asüülitaotlejate arv EL-is kasvab ka Ukrainata
Euroopa Liidus on asüülitaotlejate arv hakanud pärast koroonapausi taas suurenema, seisab teisipäeval ilmunud raportis. Asüülitaotlejate hulk on kasvanud ka ilma Euroopa riikides registreeritud 3,4 miljoni Ukraina sõjapõgenikuta.
«Nende arvude suurenemise taga on kolm tegurit: migrante instrumentaliseeriv Valgevene režiim, Talibani võimuhaaramine Afganistanis eelmisel suvel ja loomulikult Ukraina sõda,» ütles Euroopa Liidu asüüliagentuuri tegevdirektor Nina Gregori.
Agentuuri aastaraportist selgub, et kõige rohkem on asüülitatolejaid Süüriast ja Afganistanist. Neid oli 2021. aastal 648 000, sama palju kui 2018. aastal.
Enamikku ukrainlasi asüülitatolejateks ei loeta, neile anti eristaatus juba veebruaris, kui Vene väed riiki tungisid ja põgenikelaine vallandasid.
Ukrainlastele mõeldud ajutine kaitse annab neile aastaks võimaluse leida elukoht, töö ja kool. Seda aega saab pikendada.
Gregori sõnul on Euroopa asüülisüsteem tänu sellele kriisimeetmele hoidnud ära ülekoormatuse.
Meetmele vaatamata moodustasid ukrainlased selle aasta märtsis suurima asüülitaotlejate grupi afgaanide ja süürlaste ees.
Märtsis kahekordistus ka asüüli taotlevate venelaste hulk veebruariga võrreldes, ulatudes 1400-ni.
2021. aastal esitati kõige rohkem asüülitaotlusi Saksamaal – 191 000, järgnesid Prantsusmaa 121 000 ja Hispaania 65 000-ga.