Kongo DV mattis vabadusvõitleja Lumumba hamba pidulikult maha (2)

Copy
Matuserongkäik, mis viis pealinnas Kinshasas viimsesse puhkepaika kongo tapetud vabadusvõitleja Patrice Lumumba ainsa säilme, tema hamba. Mausoleum avatakse kõigile külastajatele augustis.
Matuserongkäik, mis viis pealinnas Kinshasas viimsesse puhkepaika kongo tapetud vabadusvõitleja Patrice Lumumba ainsa säilme, tema hamba. Mausoleum avatakse kõigile külastajatele augustis. Foto: Arsene Mpiana / AFP / Scanpix

Kongo Demokraatlikus Vabariigis maeti neljapäeval pärast üheksa päeva kestnud austusavaldusi maha koloniaalvõimude vastu astunud vabadusvõitleja ja iseseisva Kongo riigi esimese peaministri Patrice Lumumba hammas, mis tapetud liidrist ainsana järele jäi.

«Puhka rahus,» ütles president Félix Tshisekedi.

Kongo separatistid ja Belgia palgasõdurid mõrvasid Lumumba 35-aastasena 17. jaanuaril 1961 Katangas. Tema laip lahustati happes, ent üks tema tapjatest, Belgia politseinik Gerard Soete, säilitas võika trofeena Lumumba kuldkrooniga hamba.

Belgia võimud konfiskeerisid hamba 2016. aastal, kui Lumumba perekond hagi esitas. Kuningriik tagastas hiljuti hamba Lumumba perekonnale, see pandi kirstu ja toimetati lennukiga kodumaale.

Matusetseremoonia viidi läbi Kongo DV 62. aastapäeval. Lumumba säilmed maeti mausoleumi tema kuju all, mis asub pealinnas Kinshasas Lumumba nime kandval puiesteel.

Lumumba sai tuntuks 1958. aastal erakonna Kongo Rahvusliikumine (MNC) asutajana. Pärast Kongo iseseisvumist 1960. aastal sai ta riigi esimeseks peaministriks, ent sattus endise koloniaalvõimu Belgia ning Ühendriikidega vastuoludesse ja kukutati mõni kuu pärast ametisseastumist.

Ajaloolaste andmetel surid tänastel Kongo DV aladel miljonid aafriklased haigustesse, sandistati või tapeti. Enamik neist töötas kautšukiistandustes, mis kuulusid 1865.-1909. aastal valitsenud Belgia kuningale Leopold II-le.

Tagasi üles