:format(webp)/nginx/o/2021/06/29/13882428t1h5d8e.jpg)
/nginx/o/2022/06/30/14663240t1hd88e.jpg)
- Peaminister Kaja Kallase sõnul tähendavad Madridi tippkohtumise otsused põhimõttelist muutust.
- Tippkohtumisel langetatud poliitilised otsused tuleb sõjaväelastel ka praktiliselt ellu viia.
- Brittide lubatud uued sõjalised täiendused võivad Eestisse jõuda aasta lõpuks.
Eesti saavutas lõppenud NATO Madridi tippkohtumisel peaaegu maksimumi sellest, mida oodati, mistõttu võib tulemustega rahule jääda, hindas peaminister Kaja Kallas.
Tippkohtumiselt sai Eesti NATO diviisi juhtimisstruktuuri, Ühendkuningriik määras ühe lisabrigaadi Eesti kaitseks, mis jääb küll alaliselt paiknema kodumaale, ning NATO võttis vastu pikaajalise tegevuskava, milles nimetatakse Venemaad Euroopa julgeoleku kõige suuremaks ohuks. Kuigi arvud pole veel selged, suureneb ka liitlasvägede hulk Eestis ja siia tuuakse uut liitlaste tehnikat.
NATO Balti riikide kaitseplaanid ei tugine enam heidutusele, vaid tugevdatud kaitsehoiakule, mis lihtsustatult tähendab, et sõja puhkedes pole enam plaan lasta territoorium vallutada ning see hiljem vabastada, vaid vastupanu algab esimesest sekundist: selleks ka kõik ülalmainitud otsused.
Samuti said Soome ja Rootsi tippkohtumisel ametlikult NATOga liitumise kutse. Kallas ütles ajakirjanikele, et varasemate jutuajamiste kohaselt on riigikogu valmis Soome ja Rootsi NATOga liitumise kiiresti ratifitseerima. «Loodan, et juulis on riigikogu võimeline kokku tulema,» sõnas Kallas.
Sõjaväelased töötavad detailidega
Kallas lisas, et tippkohtumisel langetatud poliitilised otsused lähevad edasi kaitsevägede juhtide kätte, kes hakkavad tegelema praktiliste detailidega, sealhulgas konkreetsete arvude ja ajaraamistikuga nii loodavat NATO diviisi juhtimisstruktuuri kui ka liitlasvägede tehnika Eestisse ja mujale Balti riikidesse toimetamist silmas pidades.
«Loomulikult tahame, et see juhtuks kiiresti,» sõnas peaminister uue sõjatehnika ja täiendavate liitlassõdurite Eestisse saatmise kohta.
Kallas lisas, et on tippkohtumise tulemustega rahul, tuues eraldi välja Venemaa määratlemise otsese ohuna kogu alliansile, ülemineku tugevdatud kaitsehoiakule ja NATO idatiiva tugevdamise plaanid, mida ta nimetas põhimõttelisteks muudatusteks.
NATO Balti riikide kaitseplaanid ei tugine enam heidutusele, vaid tugevdatud kaitsehoiakule.
Kui varem ajakirjanikega rääkides sõnas peaminister, et loodava NATO diviisi staap hõlmaks kuni 30 000 sõdurit, siis hiljem ta arvude üle enam spekuleerida ei soovinud, viidates sellele, et detailid on veel lahtised. «Mulle loeti sõnad peale, et ma ühtegi arvu välja ei ütleks lihtsalt sellel põhjusel, et need arvud ei ole praegu kuskile kivisse raiutud,» selgitas Kallas, lisades, et sellega tegelevad praegu kaitsevägede juhid.
Kokkuvõtlikult sõnas peaminister, et Eesti sai tippkohtumiselt peaaegu kõik, mida soovis. «Selle nimel tegid tööd diplomaadid ja mina ütleksin, et võime nende tulemustega rahule jääda,» lausus Kallas.
Britid saadavad lisatehnikat
Tippkohtumisel Eesti delegatsiooni kuulunud kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoni sõnul võib NATO diviisi juhtimisstruktuuri loomisega aega minna kuus kuud kuni aasta.
«Peamine töö toimub järgmise kuue kuu jooksul. Arvan, et see oleks kõige optimistlikum stsenaarium, aga kõige realistlikum stsenaarium on kuskil aasta jooksul,» nentis Duneton, kelle sõnul tuleb selleks lahendada mitu küsimust.
/nginx/o/2022/06/30/14663242t1h0476.jpg)
Esiteks määratleda, milliseid ülesandeid diviisi juhtimisstruktuur täpselt täidab. «Kindlasti tuleb vaadata, millised on täiendavad võimed, mida britid, ameeriklased ja võib-olla tulevikus ka prantslased siia täiendavalt juurde toovad,» ütles Duneton.
Lahendust vajab ka juhtimise küsimus ehk kuidas kõiki neid võimeid sõjaolukorras juhtida ja nende kasutamiseks sõjalisi ülesandeid jagada. «Võib-olla kõige raskem ongi terviku tekitamine,» lausus Duneton.
Eestil aitab NATO diviisi juhtimisstruktuuri luua Ühendkuningriik, mille valitsus teatas eile detaile täpsustamata, et täiendavate võimetena saadetakse Eestisse helikopterid ja suurtükid. Dunetoni sõnul pole veel selge, millist tüüpi helikopterid ja suurtükid Eestisse saadetakse, kuid aasta lõpuks võiksid need juba Eestis kohal olla.