/nginx/o/2022/07/02/14668779t1hb9c4.jpg)
Inimõigusüritusel Helsingi Pride osalejad marssisid täna vikerkaarelippude lehvides läbi Soome pealinna, osa võttis ka peaminister Sanna Marin.
Pride'il osalejad marssisid vikerkaarelippude lehvides läbi Helsingi
«Pride'iga tähistame ja meenutame taas inimõigusi, kõigi võrdsust ja võrdõiguslikkuse austamist,» rääkis Marin, oodates, kuni ta oma sotsiaaldemokraatide rühmaga liikuma pääseb.
Marin on öelnud, et peab kehtivat transseadust üheks Soome suuremaks inimõigusprobleemiks. Tema sõnul esitab valitsus sügissessioonil parlamendile ettepaneku seaduse muutmise kohta.
Soome transseadust on kritiseerinud näiteks ÜRO inimõiguskomitee ja Euroopa Inimõiguste Kohus. Peamiselt on etteheited suunatud sellele, et praegu nõuab seadus soo õigusliku kinnitamise tingimusena viljatust.
Seaduse muutmine on kirjas ka valitsusprogrammis.
Pride'i paraad kulges läbi Helsingi südalinna ja lõppes Kaivopuistos, kus korraldati pargipiknik. Marssijate seas oli näha palju peresid lapsevankritega.
Senati väljak oli rongkäigu teele asudes pilgeni rahvast täis ja kuigi selle üldilme oli noor, oli esindatud ka vanem vikerkaarerahvas.
Kaivopuistos tähistas Pride'i ka Helsingi linnapea Juhana Vartiainen, kes ütles, et tunneb heameelt selle üle, kui avatuks on muutunud õhkkond alates tema noorusest, mil homoseksuaalsus oli veel kuritegu.
«Julgen väita, et Helsingi on väga LGBTQIA+ sõbralik piirkond. Pealinna mõte on ammustest aegadest, et siin on kõik oodatud, meil on alati käinud külalisi erinevatest Soome ja maailma paikadest ning oleme alati olnud sõbralikud.»
Politsei hinnangul osales üritusel 70 000–80 000 inimest. Politsei teatel kulges rongkäik rahumeelselt.
Rongkäigu ajaks liiklus selle teekonnal peatatati. Tänavaile oli kogunenud rohkesti inimesi.
Tänavu oli Helsingi Pride'i patrooniks president Sauli Niinistö abikaasa Jenni Haukio.
Helsingi Pride'i paraadi korraldati esimest korda 2019. aastal, mil osales ligikaudu 100 000 inimest.