Skopjes avaldasid tuhanded meelt Bulgaaria kompromissi vastu

Meeleavaldus Skopjes. Foto: Boris Grdanoski / AP / Scanpix

Põhja-Makedoonia pealinnas Skopjes avaldas mitu tuhat inimest meelt ettepaneku vastu lõpetada Bulgaariaga tüli, mis on tõkestanud Balkani väikeriigi teed Euroopa Liitu.

Protesti toetas peamine opositsiooniliikumine, parempoolne erakond VMRO-DPMNE ja teised opositsioonilised ühendused.

Valitsus avaldas reedel uue plaani, mille valmistas ette Prantsusmaa oma kuuekuulise eesistumisaja jooksul, mis lõppes neljapäeval.

Kuigi valitsus lükkas prantslaste eelmise ettepaneku juunis tagasi, anti praegu signaal, et ollakse valmis nõustuma ümbervaadatud versiooniga. Valitsus alustas viivitamatult avalike konsultatsioonidega.

Prantsuse ettepaneku kohaselt tuleks Skopjel lisada bulgaarlastest rahvusrühm oma põhiseadusesse «võrdsetel alustel teiste rahvastega» ning muutma ajalooõpikutes seni kajastatavat sisu.

Plaani kriitikute sõnul ei erine uus plaan olemuslikult eelmisest.

«Me ei vaja Euroopat, kui meid kavatsetakse assimileerida,» ütles VMRO-DMPMNE juht Hristijan Mickoski meeleavaldajatele. «Ma ei taha olla Euroopas, sest mul on õigus olla makedoonlane, kes räägib makedoonia keelt ja kes võitleb oma identiteedi, oma kultuuri eest.»

Põhja-Makedoonia lippe lehvitavad meeleavaldajad kandsid EL-i vastaseid loosungeid ja hõikusid valitsusvastaseid avaldusi.

Bulgaaria väitel on makedoonia keel bulgaaria keele murre, mõlemad riigid väidavad teatud ajaloolistele sündmustele ja isikutele kui enda omadele, enamik neist Osmanite riigi ajast.

Bulgaaria ütleb samuti, et püüab kaitsta bulgaarlastest rahvuskaaslaste õigusi Põhja-Makedoonias.

Veidi enam kui nädala eest otsustasid Bulgaaria seadusandjad tühistada riigi veto Põhja-Makedoonia EL-i liitumisläbirääkimiste avamisele.

See omakorda pani valitsust nõustuma lõpetama läbirääkimiste takistamine vastutasuks EL-i garantii eest, et Skopje nõustub Sofia nõudmistega.

Põhja-Makedoonia EL-i teekond on olnud blokeeritud alates 2009. aastast, esmalt Kreeka tõttu omavahelise nimetüli üle kuni selle lahenemiseni 2018. aastal.

Endine Jugoslaavia vabariik liitus NATO-ga 2020. aastal.