T, 6.12.2022

IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Putin on taas vähendanud oma «erioperatsiooni» ambitsiooni

Igor Taro
Putin on taas vähendanud oma «erioperatsiooni» ambitsiooni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Venemaa president Vladimir Putin.
Venemaa president Vladimir Putin. Foto: MIKHAIL METZEL / KREMLIN / SPUTNIK / POOL

UKRAINA PÄEVIK 2.07: Lõssõtšanski mahajätmine – päeval avaldasid vene meediaagentuurid videoid sellest, kuidas Lõssõtšanski linnavalitsuse hoonele paigutatakse punalippu ning vene sõjapropagandistid liiguvad kesklinna eri paikades.

Suure tõenäosusega kerisid ukraina üksused end kokku juba päev varem, et vältida ümberpiiramist ja üksuste hävingut, sest olukord oli muutunud kriitiliseks. Muudes piirkondades oli eelmiste päevadega sarnane olukord, väikese ukrainlaste edenemisega Hersoni oblasti põhjapiiril.

Vene sõjaväe kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid päeva alguse seisuga järgmised:

ründajaid 35870 (+120)

tanke 1582 (+5)

soomukeid 3737 (+1)

suurtükke 800 (+4)

raketiheitjaid 246

õhutõrjesüsteeme 105

lennukeid 217

helikoptereid 186

droone 653 (+8)

Ukraina, 2. juuli 2022.
Ukraina, 2. juuli 2022. Foto: Igor Taro

Harkivi ümbruses olukord jätkuvalt selline, kus vene üksused katsuvad takistada ukrainlaste edenemist riigipiiri suunas, tehes seda enamasti kaudtulega.

Õhurünnakud olid Harkivist põhjas okupeeritud alade lääne ja idatiival – need on umbes samad piirkonnad, kus lähinädalatel oli rohkem lahingutegevust ja venelaste katseid okupeeritud ala taas laiendada.

Izjumi kandis jätkusid kaudtulelöögid rindeküladele ja asulatele. Seekord ainus pealetungisuund oli Bogoroditšne asula, kus ukrainlastel õnnestus taas rünnak tagasi tõrjuda. Ilmselgelt käiakse seal iga päev proovimas, kas ukrainlased on endiselt oma kaitsepositsioonidel ega pole lahkunud.

Ja jätkub see seni, kuni ukrainlased seal püsivad või kuni nad ei asu ise vastupealetungile.

Lõssõtšanski osas jättis Ukraina peastaap õhtuses ülevaates info andmata, kuid ümbruse kohta käiv teave ei tõotanud head. Selle kohaselt olid vene okupandid hakanud kanda kinnitama Verhnjokamjankas, mis tähendab kogu Lõssõtšanski naftatöötlemistehase kontrolli ning ka läheduses mööduvat maanteed Bahmutist-Lõssõtšanskisse.

Eile oli ilmunud USA rindereporteri videolugu kiiruga naftatehasest lahkuvatest ukraina üksustest. Mindi massiivse tule all ja plahvatustes tekkinud suitsuvine pakkus neile isegi kaitsvat katet. Paraku juhtus seoses sellega ka õnnetusi, millest üks jäi telekaamera ette, kui kokku põrganud autodest vigastatud evakueeriti.

Kui eile kirjutasin veel 10–15 km laiusest alast, mida ukrainlased hoidsid, siis pärast seda, kui venelased olid Verhnjokamjanka okupeerinud, oli seal jäänud 5 km laiune koridor ning lõunast pealetungivast vastasest kaugem tee oli otse Donetsi jõe kõrval kitsuke maantee Bilogorivka ja Serebrjanka kaudu, kus teisel pool jõge jällegi okupandid, kes hoidsid neid asulaid pikalt tule all.

Arvata võib, et tänase seisuga oli ukrainlastel juba suur oht jääda seal piiramisrõngasse ning nad pidid enne väljuma.

Seega võib ilmselt Luganski oblasti teema lõpetatuks lugeda ning lähiajal teatab Venemaa tõenäoliselt kogu oblasti okupeerimisest.

Lõssõtšanski põhjaossa jäämine selle kitsa ühendusrajaga oleks üsna riskantne ja kuigi Ukraina pool pole veel infot andnud, ei pea seda kuigi tõenäoliseks ja see oleks pigem üllatav, kui mingid ukraina üksused veel sinna jääksid.

Kaks kuud alates Donetsi jõe forsseerimise katsetest mai alguses suutis Ukraina vägi Luganski oblasti põhjaosas vastu panna, tekitades venelastele meeletuid kaotusi nii pontoonsildade õhkimise kui nende pealetungide viivitamisega Popasnas, Sjeverodonetskis ja Lõssõtšanskist lõunas.

Ukraina kohalikud võimud ja kaitseminister on korduvalt viidanud venelaste ülisuurele kaudtulerelvade ülekaalule ning pidasid võimatuks sellises olukorras lõputult vastu pidada. Ukraina üksuste taandumine, nagu ka igasugune taandumine, on alati valus, aga hetkel vältimatu ja ajutiselt vajalik.

Bahmuti piirkonna kohta hetkel väga detailset infot pole. Arvatavasti uus kaitseliin võib kujuneda kusagil Bahmuti-Siverski joonel paralleelselt Bahmutka jõega. Sellega oldaks taandunud juba täielikult Donetski oblastisse.

Vene okupantide järgmiseks suuremaks sihiks saaksid Slovjanski-Kramatorski linnad, aga suure tõenäosusega üritataks Bahmuti kaudu lõunast peale pressida, sest põhja poole Izjumi kaudu pole neil seni kuidagi välja tulnud.

Muidugi mõnevõrra oli see äkiline vene okupantide edenemine Lõssõtšanskis üllatav, arvestades, kui palju tagala ladusid olla ukrainlased suutnud just äsja hävitada. Just äsja näidati ka Popasna kandis mingit eepilist oranži plahvatuse «seent», mille kohta filmijatel trükikõlbulikke sõnu ei leidunud.

Donetski piirkonna rinne oli küllalt staatiline. Ainult kaudtuli kõigile olulisematele rindeasulatele alates Toretskist põhja poole ning alla välja kuni Marjinka, Vugledari ja sellest lõunasse jääva külade grupini, mille ukrainlased hiljuti vabastasid.

Zaporižžja kandis olid samuti traditsiooniliseks saanud tulelöögid Orihhove ja Guljaipole kandis.

Hersoni oblastis oli asi nii, et Tšornobajivka kohal oli kõva suits ja midagi sai seal ilmselt jälle pihta. Keegi ei pea enam vist arvestust, mitmel korral on ukrainlased seda Tšornobajivkat pommitanud ja iga kord on venelased neile sinna uusi magusaid sihtmärke tehnika ja moona näol tassinud.

Ju on logistikaga seal nii kehvasti, et pole tõesti muud platsi, kuhu oma kola panna, kui see ukrainlaste sentimeetri pealt sisselastud lennuväli.

Mujal oli meetoodiline suurtükkidest ja raketiheitjatest tulistamine mööda rindejoont arvatavate ukrainlaste positsioonide pihta.

Ukrainlased hävitasid samuti ühe venelaste õhukaitseüksuse Blagodatne asula lähistel, aga mitte seal, kus Livemapua näitab, vaid sellest ca 30 km kirdes Snigurivka kandis.

Seal on nimelt mitu samanimelist asulat ja ukraina allikas oli õnneks andnud omavalitsuse täpsusega selle asula, mis kontrollimisel osutuski hoopis teiseks kui tollel situatsioonikaardil.

Põhjas olivad vene okupandid lahkunud Ivanivka külast. Varem pidid nad taanduma kümmekond kilomeetrit idas Võsokopillia ja Potjomkino juures. Nende paikade pihta oli samuti kõvasti pommitamist.

Ukraina kaitseväejuhataja teatas, et venelased ei suutnud Ussisaarelt kõiki oma kodinaid kokku korjata ega neid ka täpselt õhku lasta ning seetõttu pidi ukraina lennuvägi veel järgmisel päeval aitama.

Seal mereäärses piirkonnas juhtub regulaarselt sedagi, et tsiviilisikud saavad mere äärde minnes miinidega kokkupuutel hukka. Taas oli mingi meeste seltskond läinud keeldu eirates ujuma – üks hukkus ja teine pääses kergemate vigastustega.

Ukrainas on selles mõttes kurb suvi – mere äärde minna ei tohi, kuna kõik on mineeritud kaitseks vene okupantide dessandi eest.

Putin on taas vähendanud oma «erioperatsiooni» ambitsiooni, piirates lõppeesmärki nüüd Donbassi hõivamise ja Venemaa julgeoleku kindlustamisega. Mingil määral on see muidugi jätkuvalt ähmane, sest Donbass kui selline pole administratiivüksus, vaid regioon, mille külge saab vastavalt vajadusele liita igasuguseid alasid.

Ja Venemaa julgeolek võib samuti olla veniv mõiste -– alati saab ju öelda, et selle kindlustamiseks tuleb Ussisaar veel kord ära vallutada, aga geograafiline haare tundub siiski pikas plaanis kokku kuivavat.

Ukraina seisukohast ei saa muidugi mingit vene võimu all Donbassi olla, seega võib Venemaal enda julgeoleku tagamine veel tükiks ajaks keeruliseks osutuda, kuni nad rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina territooriumidelt ei lahku.

Märksõnad
Tagasi üles