Vene seadusandjad ärgitavad tühistama Arktika piirilepet Norraga

"Meie eesmärk on kommunism" kuulutab kiri Vene lippude all korrusmaja ees Svalbardil asuvas kaevuritelinnas Barentsburgis. Foto: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix

Venemaa riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin ütles täna, et parlamendiliikmed peaksid kaaluma ajaloolise Arktika piirileppe tühistamist Norraga.

Moskva süüdistab Oslot Venemaa juurdepääsu takistamises Svalbardi saarestikule. Samuti on Kremli suhted enamiku Euroopa riikidega äärmiselt halvad Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale.

Aastal 2010 klaarisid Venemaa ja Norra 40 aastat väldanud territoriaalvaidluse, allkirjastades kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel määratleva leppe. Riikidel oli erimeelsusi 176 000 ruutkilomeetri suuruse nafta- ja gaasirikka ala osas juba alates 1970. aastast.

Teisipäeval tegi Volodin seadusandjaile ülesandeks võtta arutusele Norraga Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel koostööd käsitleva lepingu tühistamise teema, teatas riigiduuma.

Volodin toetas kommunistist parlamendiliiget Mihhail Matvejevit, kelle sõnul loovutas Venemaa 2010. aastal Norrale Barentsi merel 175 000 ruutkilomeetrit.

«Täna takistab Norra toidu ja kaupade vedu Spitsbergenile,» viitas riigiduuma avaldus Matvejevi sõnadele.

Läinud nädalal kutsus Vene välisministeerium välja Norra ajutise asjuri, süüdistades Oslot Venemaa juurdepääsu takistamises Teravmägedele ning ähvardas kättemaksuga.

Norral on suvereniteet Svalbardi üle, ent see lubab enam kui 40 riigi kodanikel kasutada saare potentsiaalselt tohutuid ressursse võrdsetel alustel.

Moskva on aga pikka aega tahtnud saada endale märgatavalt suuremat sõnaõigust saarestiku üle ning nõuab selle nimetamist pigem Spitsbergeniks kui norrapäraselt Svalbardiks.

Pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin saatis oma väe 24. veebruaril Ukrainasse, on lääneriigid kehtestanud Venemaale korduvalt seninägematu mastaabiga sanktsioone.

Ühtlasi teatas Norra eelmisel nädalal, et annab Ukrainale ligi miljardi euro ulatuses abi.