/nginx/o/2022/05/15/14553209t1hdf62.jpg)
NATO-l ei ole praegu mingeid plaane saata Soome ja Rootsi vägesid, kui need oma sel nädalal alustatud liikmesusprotsessi lõpule viivad, ütles teisipäeval alliansi asejuht.
NATO ei kavatse rajada Soome ja Rootsi baase ega saata sinna sõdureid
«Me ei kavanda kummaski riigis täiendavat kohalolekut, neil on olemas muljetavaldavad rahvuslikud jõud. Nad on võimelised end kaitsma,» ütles asepeasekretär Mircea Geoana telefoniintervjuus.
Vene president Vladimir Putin hoiatas läinud nädalal, et «kui sinna paigutataks sõjalised kontingendid ja sõjaline taristu, oleksime kohustatud reageerima sümmeetriliselt ja tekitama samasugused ohud neile territooriumidele, kus meie jaoks on ohud tekkinud».
Geoana sõnul ei ole neisse kahte riiki kavas NATO baase rajada, «kuna neil on väga kõrge sõjaline ja strateegiline küpsus».
Ühinemisprotsessi käivitudes peavad nüüd kõik 30 liikmesmaad Soome ja Rootsi liikmesuse alliansis ratifitseerima.
Kuigi Türgiga on sõlmitud põhimõtteline kokkulepe, et ületada vastuväited, mis puudutavad Põhjamaade poliitikat kurdi võitlejate suhtes, on endiselt ebaselge, kas Ankara ratifitseerib ühinemise kohe.
«Loodame, et protsess viiakse kiiresti lõpule,» ütles Geoana, öeldes, et «paljud riigid on juba alustanud» samme ratifitseerimise suunas, ehkki ta keeldus täpset ajakava esitamast.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles teisipäeval, et «loodab liitlastelt kiiret ja sujuvat ratifitseerimisprotsessi».
Geoana tervitas NATO liikmete ja liitlaste toetust Ukrainale ajal, mil see kaitseb end 24. veebruaril käivitatud Venemaa sissetungi eest.
Kuid ta tunnistas ka «aktiivset muret» selle pärast, kui kaua saab relvade ja laskemoona pidevat voolu käigus hoida.
Kuigi infovahetus Ukraina vajaduste kohta «toimib väga hästi... on muidugi olemas liitlasriikide reservide probleem,» tõdes Geoana.
Sõjalised varud on Euroopa riikides piiratud, paljudel neist puudub tööstuslik suutlikkus suurendada relvatootmist kiiresti pikemaks ajaks.
Kuid «tootjad on teinud jõupingutusi võimsuse ja loovuse suurendamiseks, see on siiani väga hästi toiminud,» ütles Geoana, meenutades ühtlasi, et Lääne liidrid on korduvalt väljendanud otsustavust Ukrainat kogu selle aja vältel toetada.
«Kõik olid teadlikud, et meil on olemas strateegiline kannatlikkus,» märkis ta.
Kuid kuna sõja mõjutab energia-, toidu- ja finantsturge, on vaatlejad hoiatanud, et riikide juhid võivad seista ühel hetkel silmitsi kasvava rahastamis- ja avaliku arvamuse piirangutega.