Põhja-Makedoonia protestides sai viga 47 politseinikku
Põhja-Makedoonia pealinnas Skopjes sai teisipäeva õhtul kokkupõrgetes parlamendihoone pihta kive, muna ja süütepudeleid pildunud noorukitega viga 47 politseinikku.
Tuhanded inimesed on avaldanud nädalavahetusest saati meelt Prantsusmaa kompromissettepaneku vastu, mis kõrvaldaks Bulgaaria vastuväited Põhja-Makedoonia Euroopa Liiduga ühinemisele.
Politsei teatel peeti teisipäeva õhtul kinni 11 meeleavaldajat.
Peaminister Dimitar Kovačevski mõistis hukka rünnakud politseile ja ütles, et vägivalda ei õigusta miski.
Kolmapäeva õhtuks on kavandatud järjekordne protestiaktsioon.
Rahutused said alguse sellest, et Bulgaaria parlament kiitis reedel Prantsusmaa ettepanekut toetades heaks veto tühistamise naaberriigi Põhja-Makedoonia suhtes, mis takistas sel alustamast läbirääkimisi EL-ig ühinemiseks.
Ettepaneku kohaselt tagab EL, et Põhja-Makedoonia täidab Bulgaaria nõudmised kauaste ajalooliste ja keeleliste vaidluste osas.
Otsus näeb ette, et Põhja-Makedoonia peab lisama bulgaarlased oma põhiseadusesse «võrdselt teiste rahvastega», allkirjastama kahepoolse protokolli, «rakendama tõhusalt» 2017. aasta protokolli sõpruse, heanaaberiklikkuse ja koostöö kohta ning lõpetama vihakõne.
Paljude põhjamakedoonlaste silmis kahjustab see nende rahvuslikku identiteeti.
President Stevo Pendarovski ja valitsus toetavad prantslaste ettepanekut. See vajab ka parlamendi toetust. Parlamend koguneb asja arutama nädala teises pooles.
Kava vastu on suurim opositsioonierakond, paremtsentristlik VMRO-DPMNE. Ka mitmed rahvusvahelise õiguse eksperdid ja kodanikuühendused väidavad, et Prantsusmaa ettepanek soosib Bulgaariat vaidluses piirkonna ajaloo, keele ja kultuuripärandi üle.
Põhja-Makedoonia on olnud EL-i kandidaat 17 aastat. 2020. aastal sai ta rohelise tule liitumiskõneluste alustamiseks, aga nende algusaega ei ole tänini kindlaks määratud.