Rootsi peaminister kritiseeris PKK lipuga poseerinud seadusandjaid

Kurdistani Töölispartei (PKK) lipp. Foto: Andrew Medichini/AP/Scanpix

Rootsi peaminister Magdalena Andersson taunis rühma vasakpoolseid seadusandjaid, kes poseerisid kurdi mässuliste lippudega ajal, mil Türgi survestab riiki NATO-ga liitumise tingimusena mässulisi mitte toetama.

NATO alustas teisipäeval ametlikult Soome ja Rootsi liikmesuse ratifitseerimise protsessi, kui jõuti leppeni nende liikmesust vetostanud Türgiga.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan süüdistab Põhjala riike varjupaiga andmises kurdi mässulistele, eelkõige Ankara vastu sõdiva Kurdistani Töölispartei (PKK) liikmetele.

Teisipäeval hakkasid sotsiaalmeedias levima pildid, kus Vasakpartei seadusandjad, kes olid NATO-ga liitumise vastu, poseerisid PKK, aga ka YPG ja naisrühmituse YPJ lippudega. Türgi peab neid kõiki terroristlikuks.

Pildid tehti iga-aastasel kogunemisel Gotlandil.

«PKK on määratletud terroriorganisatsioonina mitte ainult Türgis, vaid ka Euroopa Liidus, ja selliste lippudega poseerimine on äärmiselt kohatu,» ütles Andersson uudisteagentuurile TT.

Vasakpartei seadusandja Lorena Delgado Varas kritiseeris teiste erakondade silmakirjalikkust ja märkis, et kurde toetati, kui nad võitlesid äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu.

«Nüüd nad tahavad selja keerata, pugeda diktaator Erdoğani külje alla. Kõike seda, et liituda NATO-ga,» kirjutas Delgado Varas Twitteris.

Rootsi Vasakpartei ei ole valitsuses, kuid toetab parlamendis Anderssoni sotsiaaldemokraate.

Rootsi ja Soome teatasid kavatsusest senisest neutraalsuspoliitikast loobuda ja NATO liikmesust taotleda pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale.

Ehkki Türgi kiitis heaks Rootsi allianssi kutsumise, peavad ühinemisprotokollid allkirjastama kõik 30 liitlasriiki.

Erdoğan on rõhutanud, et võib Rootsi ja Soome ühinemise endiselt vetostada, kui nad ei pea kinni lubadustest.

Türgi teatel tahetakse, et Soome annaks välja 12 ja Rootsi 21 kahtlusalust.