ÜRO: hinnakasvu tõttu on alates märtsist vaesunud 71 miljonit inimest
Toidu- ja kütusehindade kasvu tõttu on alates märtsist langenud arengumaades vaesusesse 71 miljonit inimest, teatas ÜRO Arenguprogramm (UNDP) neljapäeval raportis.
Vaesuse määr maailma kõige vaesemates riikides on kerkinud viimasel kolmel kuul märksa kiiremini, kui COVID-19 pandeemiast tingitud majandusšoki ajal, teatas UNDP, tuues üheks põhjuseks Vene-Ukraina sõjast tingitud hinnakasvu.
Probleemi leevendamiseks soovitas arenguprogramm, et «suunatud rahaülekanded leibkondadele on õiglasem ja kulutõhusam kui üleüldised energiasubsiidiumid». Samas nenditi ka, et valitsused vajavad toimetulemiseks abi.
UNDP hoiatas, et kuna keskpangad tõstavad inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärasid, «on oht edasise majandussurutisest tingitud vaesuse tekkimiseks, mis raskendaks kriisi veel enam, kiirendades ja süvendades vaesust üle maailma».
Raportis uuriti 159 riiki ja leiti, et olukord on kõige hullem Balkanimaades, Kaspia mere piirkonnas ja Sahara-taguses Aafrikas, eriti Sahelis.
«Enneolematu hinnakasv tähendab, et paljude inimeste jaoks üle maailma on toit, mida nad said endale lubada eile, muutunud täna kättesaamatuks,» ütles UNDP juht Achim Steiner.
«See elukalliduse kriis viib miljonid inimesed vaesusesse ja isegi näljani enneolematu kiirusega ning koos sellega suureneb päev päevalt sotsiaalsete rahutuste oht,» hoiatas ta.
Riikidena, kus hinnakasvu mõjud on kõige hullemad, toodi välja Armeenia, Usbekistan, Burkina Faso, Ghana, Keenia, Rwanda, Sudaan, Haiti, Pakistan, Sri Lanka, Etioopia, Mali, Nigeeria, Sierra Leone, Tansaania ja Jeemen.