Naispalverändurid lubati tänavusele hadžile meessoost saatjata (1)
Tänavune hadž on esimene suurem moslemite palverännak, millest naistel on lubatud osa võtta meessoost saatjata.
Saudi Araabia loobus meessoost saatja nõudest 2021. aastal keset koroonaviiruse kriisi, kuid toona osales hadžil vaid mõnikümmend tuhat usklikku. Nüüd on see andnud iga-aastasele palverännakule aga uue, märksa kirevama mõõtme.
Paljud naised loobusid mustadest rüüdest, mida hadžil tavaliselt soositakse, kandes ka rohelisi, punaseid, oranže ja siniseid toone.
«Miks peavad mehed naisi üldse saatma? Miks?» nõudis Meka Suure mošee ees Tuneesia lippu mähitud Laila al-Qarni, kes jättis oma mehe endast kodumaale maha.
«Naised tulevad iseendaga toime. Julgustan kõiki naisi siia tulema ilma meesoost saatjata,» ütles 60-aastane palverändur.
Araabia naised peaksid olema «julged ja kohanemisvõimelised», lisas tema õde Hayat Abdul Malek.
«Naine on väärt sada meest,» ütles kolme lapse ema, kes juhtis enne pensionile minekut oma firmas 1400 töötajat.
Saudi hadžiministeerium lubas mullu palverännust meessoost lähisugulase ehk mahramita osa võtta kõigil naistel tingimusel, et nad teevad seda rühmana.
Varem nõuti, et mahram saadaks kõiki alla 45-aastaseid naispalverändureid, mis takistas paljudel naistel hadži ehk ühe islami viiest sambast täitmist.
Uued reeglid on julgustanud hadžile minema ka üle 45-aastaseid naisi, kes muidu kõhklesid seda tegemast.
Tänavusele hadžile lubati miljon vaktsineeritud moslemit, nende seas 850 000 loosi korras valitud välismaalast.
Tunamullu lubati palverännakule koroonaviiruse tõttu vaid 10 000 usklikku. Aastal 2021 võis hadžil osaleda 60 000 täielikult vaktsineeritud saudi.
USA-s paiknev mõttekoda Lähis-Ida Instituut (MEI) märkis oktoobris avaldatud uuringus, et araabia piirkonna naised on pikalt olnud silmitsi «patriarhaalsete struktuuride, kauaste ebakindluste ja pikkade kriisidega».
«Araabia piirkonna 22 mitmekesisel riigil on üks ühine omadus: naised kogevad vastulööki oma kauaoodatud õigustele ja põhivabadustele,» lisas mõttekoda.
Piirkond on «naiste õiguste osas maailmas kõige kehvem ning selle soolise lõhe katmiseks läheb vaja 153 aastat».
Naiste olukord riikides nagu Tuneesia ja Liibanon on raskustest hoolimata parem ning sotsiaalseid vabadusi on neis rohkem.
Asjad on muutumas ka Pärsia lahe riikides, kus tööturule siseneb aina enam naisi ja osa on jõudnud ka poliitikasse, sealhulgas Araabia Ühendemiraatide valitsusse ja Kuveidi parlamenti.