Euroopa Liidu rahandusministrid andsid täna Horvaatiale rohelise tule bloki ühisvaluutaga liitumiseks alates 1. jaanuarist 2023.
EL kiitis heaks Horvaatia ühinemise euroalaga
«Ma tahaksin õnnitleda oma ametivenda Zdravko Marićit ja tervet Horvaatiat 20. euroalaga ühinenud riigiks saamise puhul,» ütles ELi eesistujariigi Tšehhi rahandusminister Zbyněk Stanjura.
Horvaatia üleminek kunalt eurole saab teoks vähem kui kümme aastat pärast endise Jugoslaavia vabariigi ELiga ühinemist ning on järjekordne verstapost bloki suuremas lõimumises.
«On tähistamise ja veendumuse hetk,» ütles Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde Brüsselis allkirjastamistseremoonial.
«Kogu Horvaatia otsustas ja oli veendunud euroga ühinemise ja euroala väärtuses,» lisas ta.
Vajalikes dokumentides määrasid ministrid ametlikult euro väärtuseks 7,53450 kunat.
Uusim liige ühineb euroalaga raskel hetkel, mil euro kurss US dollari vastu on hakanud langema, iseloomustades eurotsooni majanduse elamiskulude kriisi.
«Meil seisavad neil päevil ees väga suured väljakutsed, aga kooskõlastatud sammude ja meetmetega suudame nendega toime tulla,» ütles Marić Brüsselisse ametivendadega kohtuma saabudes.
Horvaatia pidi euroalaga ühinemiseks täitma ranged tingimused: hoidma muu hulgas inflatsiooni ELi riikidega samal tasemel ja eelarvekulutused vaos.
Zagreb avaldas euroga liitumise soovi 2013. aastal ELi liikmeks saades.
Euro sai alguse 1. jaanuaril 2002, kui ELi ühisvaluutale läks üle 12 riiki. Nüüdseks on sellega liitunud veel seitse riiki, viimati Leedu 2015. aastal.
Järgmine peaks olema Bulgaaria, kes on avaldanud soovi võtta euro kasutusele 1. jaanuarist 2024.