ESA lõpetas koostöö Venemaaga ExoMarsi programmi raames
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) tühistas lõplikult Vene riigifirmaga Roskosmos juba varem peatatud koostöö ExoMarsi programmi raames, mis nägi ette Marsile kulguri saatmise, ütles teisipäeval ESA direktor Josef Aschbacher.
Roskosmos märkis, et ei ole ESA-lt veel ametlikku kinnitust saanud ja väljendas otsuse üle kahetsust.
«Vene pool ei ole saanud ESA ametlikku teadet meie ExoMars-2022 projektiga seotud koostöö täieliku lõpetamise kohta, seega saab reageerida vaid Twitteri diplomaatiale,» teatas pressiteenistus.
«Kahju, et Euroopa jaoks osutus Marsi elumärkide otsimine vähem oluliseks kui teatud Euroopa ametnike ja riikide poliitilised ambitsioonid. Venemaa saab oma osa ExoMarsi projektist ellu viia riiklikul tasandil või leides partnereid sõbralikest riikidest,» seisab venelaste avalduses.
ESA teatas ExoMarsi ühismissiooni peatamisest märtsis seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale.
Missioon pidanuks algama septembris ja kulguri Marsile viimiseks oli kavas kasutada Venemaa kanderaketti ja maandurit. Kulgur võtnuks pinnaseproove, et otsida elu jälgi.
ExoMarsi algusajaks oli esmalt määratud 2020. aasta, aga siis lükati start koroonapandeemia tõttu edasi.
Kulguri pidi Kasahstanis asuvalt Bajkongõri komodroomilt ilmaruumi viima Vene rakett Sojuz ja seejärel Marsile Vene maandur Kazatšok.
Inglise keemiku Rosalind Franklini nime kandva kulguri Venemaa abita ilmaruumi viimine nõuab missioonis olulisi muudatusi ja stardiaken avaneb vaid iga kahe aasta tagant.
Vene kosmoseuuringute instituudi vanemteaduri Lev Zeljonõi sõnul ei saa Venemaa ega ESA projekti iseseisvalt ellu viia.
«Ei, me ei saa seda üksi teha,» ütles Zeljonõi, vastates Interfaxi küsimusele, kas Venemaal on võimalik iseseisvalt Marsi-missioon käivitada.
Ta märkis, et projekti iseseisval teostamisel on mõlemal poolel suuri raskusi, kuna kõik ühismissiooni ettevalmistamise käigus loodud tehnoloogiad olid üksteisega tihedalt integreeritud.
Vene teadlane nimetas missiooni ärajäämist tragöödiaks.