OECD usaldusuuringus paistis Eesti silma mitmetes näitajates
13. juuli 2022, 16:45
/nginx/o/2022/07/13/14690993t1hf193.jpg)
OECD avaldas usaldusuuringu tulemused, milles Eesti paistis silma mitmetes näitajates.
«Eesti paistab uuringust positiivselt silma mitmetes näitajates,» selgitas riigikantselei strateegiabüroo direktori asetäitja Eili Lepik. «Eesti on üks vähestest riikidest, kus enamik vastanutest arvab, et avalikke teenuseid parandataks, kui inimesed nendega rahul ei ole,» lisas Lepik.
Uuringus selgus, et Eestis, aga ka Koreas, Hollandis ja Kanadas usutakse keskmisest enam, et riik on valmis võtma kasutusele innovaatilisi ideid avalike teenuste parandamiseks.
«See on tunnistus uuendusmeelsest ja inimesekesksest poliitikakujundamisest, mis on seatud ka riigi pikaajalise arengustrateegia »Eesti 2035« üheks eesmärgiks,» selgitas Eili Lepik.
Eelpoolöeldule lisaks saab uuringust teada, et enamik vastanutest usub, et Eesti on valmis tulevikus toimuvateks pandeemiateks, et inimeste isiklikke andmeid käsitletakse meil turvaliselt ning et meie majanduskeskkond on stabiilne. Neid väiteid usub ka üle poole vastanutest Luksemburgis, Taanis, Iirimaal, Koreas, Uus-Meremaal, Norras, Hollandis, Islandil, Kanadas ja Ühendkuningriigis.
Võrreldes teiste riikidega on Eestis ka väike haridustasemest tingitud usalduslõhe. Kui keskmiselt on kõrgharidusega inimeste usaldus riigi vastu 48 protsenti ning sellest madalama haridustasemega inimeste usaldus 39,9 protsenti, siis Eestis on see vahe vaid mõni protsendipunkt.
Sarnaselt Eestile on väike hariduslik usalduslõhe Colombias, Taanis, Portugalis, Mehhikos, Hollandis ja Ühendkuningriikides. Samuti on Eestis väga väike usalduslõhe eakamate ja noorte vahel, nagu ka Lätis, Rootsis, Luxembourgis ja Soomes.
Küll aga on Eestis keskmisest suurem usalduslõhe nende inimeste vahel, kes tunnevad suurt majanduslikku ebakindlust, ja vastajate vahel, kes oma sissetulekute pärast väga palju ei muretse.
Kui kõikide riikide keskmiselt usaldab riiki 34,6 protsenti inimestest, kes tunnevad suurt majanduslikku ebakindlus, ning 51,2 protsenti neist, kes oma sissetulekute pärast väga palju ei muretse, siis Eestis on see vahe ligi 20 protsendipunkti.
Uuringus osales 22 riiki ning igas riigis oli vastajaid keskmiselt 2000. OECD viis sellisel kujul uuringu läbi esmakordselt ning riigid osalesid selles vabatahtlikult, kuid OECD eesmärk on kujundada uuringust antud valdkonna üks olulisemaid rahvusvahelisi võrdlevaid näitajaid.
Enamik küsitlustest viidi läbi 2021. aasta novembris ja detsembris ehk ajal, mil inimesed tundsid juba COVID-19 kriisi väsimust. Eestis oli OECD partneriks uuringu läbiviimisel riigikantselei.