ÜRO uuring: Ukraina põgenikud loodavad kiirelt kodumaale naasta
/nginx/o/2022/07/13/14691244t1h87be.jpg)
Enamik Ukraina põgenikest tahab naasta kodumaale nii pea kui võimalik, kuid nad eeldavad, et jäävad välismaale kuni vaenutegevuse vaibumiseni, selgus kolmapäeval ÜRO uuringust.
ÜRO pagulasamet (UNHCR) leidis, et Venemaa kallaletungi eest välismaale põgenenud on oma tuleviku pärast alaliselt mures ega tunne, et saavad pikaajalisi plaane teha.
Venemaa tungis Ukrainale kallale 24. veebruaril, põhjustades Euroopa suurima põgenikekriisi alates Teisest maailmasõjast.
UNHCR-i andmete kohaselt oli 6. juuli seisuga Ukrainast mujale Euroopasse põgenenud 5 650 000 inimest.
UNHCR ja selle partnerid küsitlesid 4871 põgenikku Tšehhis, Ungaris, Moldovas, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias ajavahemikus 16. mai kuni 15. juuni.
Uuringu tulemused tahetakse võtta aluseks, et mõõta edasisi muutusi põgenike olukorras.
Raporti kohaselt ütles 65 protsenti vastanutest, et nad kavatsevad jääda praegusesse võõrustajariiki ja üheksa protsenti plaanisid tuleva kuu jooksul kolida mõnda teise. 16 protsenti plaanisid tuleva kahe kuu jooksul naasta Ukrainasse.
Fookusgruppides ütles enamik sõjapõgenikke, et tahavad naasta koju nii pea kui võimalik.
«Nad ootavad sõprade ja perega taasühinemist ja on mures nende pärast, kes maha jäid. Enamus tahab oodata, kuni vaenutegevus vaibub,» seisis raportis.
Lisaks välismaale põgenenutele oli 23. juuni seisuga Ukrainas hinnanguliselt 6,275 miljonit sisepõgenikku, selgub ÜRO Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooni (IOM) andmeist.
«Kolmandik ukrainlasi on olnud sunnitud kodudest põgenema. See on suurim põgenikekriis maailmas,» teatas UNHCR, lisades, et pea 16 miljonit inimest vajab hädasti humanitaarabi ja kaitset.
UNHCR teatas ka, et keskendub hetkel talveks valmistumisele.
«Humanitaarabist üksi ei piisa, et hoida ära talve kõige hullemad mõjud või luua hädavajalikke elatisvõimalusi ja majanduslikku taastumist,» seisis avalduses.