Läti koalitsioon kiitis heaks riigikaitseteenistuse loomise

Läti sõdur sõjaväeparaadil. Foto: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Läti valitsuskoalitsioon kiitis heaks kaitseministeeriumi ettepaneku kehtestada kohustuslik riigikaitseteenistus, ütles peaminister Krišjānis Kariņš, lisades, et ettepaneku täpset sisu tuleb veel arutada, sealhulgas ka laiemas avalikkuses.

Riigikaitseteenistuse kehtestamise kohta on palju vastamata küsimusi ja kaitseministeerium jätkab tööd, et selgitada inimestele, kuidas nad saavad Läti julgeoleku tugevdamisse panustada, ütles peaminister valitsuse istungi järel.

Kariņš märkis, et kohustuslik teenistus tuleb kehtestada, kuna Lätil on vaja demokraatia ja vabaduse kaitsmiseks suuremat jõudu.

Kaitseminister Artis Pabriks ütles juuli algul, et arvestades Venemaast lähtuvat ohtu ja vajadust parandada värbamissüsteemi, teeb kaitseministeerium ettepaneku taastada kohustuslik riigikaitseteenistus.

Praegune süsteem on ajale jalgu jäänud, ütles minister, lisades, et reform on vajalik, sest Venemaalt ei tasu oma käitumise muutmist oodata.

Kohustuslik teenistus kehtestatakse järk-järgult viie aasta jooksul. 1. jaanuarist 2023 algab üleminekuperiood, mil osalemine on vabatahtlik. Esimesel aastal võidakse värvata umbes tuhat inimest.

Riigikaitseteenistusse hakatakse kutsuma kaks korda aastas, 1. jaanuaril ja 1. juulil. Värvatutele antakse valik nelja tüüpi teenistuse vahel, sealhulgas alternatiivteenistus sise-, tervishoiu- või sotsiaalministeeriumi asutustes.

Ajateenistus kestab 11 kuud. Kohustuslikus korras kutsutakse ajateenistusse 18- kuni 27-aastased mehed, naised saavad minna vabatahtlikult.

Riigikaitseteenistusse võetute kuupalgaks määratakse 400 eurot.

Teenistuse läbimise järel arvatakse isik reservi, mis tähendab, et ta peab regulaarselt naasma lühiajalistele õppustele.

Kaitseministeeriumi eesmärk on tõsta relvajõudude sõjaaegne koosseis viie aastaga 50 000 inimeseni. Sealhulgas 14 000 tegevväelast, 16 000 rahvuskaartlast ja 20 000 reservväelast.