/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)
/nginx/o/2022/07/15/14696762t1h7d65.jpg)
- Mitmel pool Euroopas purunesid kuumarekordid juba enne suve algust.
- Kuiv kevad tõi Portugalis ja Itaalias kaasa aastate rängima põua.
- Euroopa peab valmistuma kiireks soojenemiseks ja äärmuslike ilmaolude sagenemiseks.
Mitmel pool Euroopas langesid kuumarekordid juba enne astronoomilise suve algust. Tšehhis Husineci linnas mõõdeti 19. juunil 39 kraadi sooja, mis on riigi juunikuu kõrgeim näitaja. Jaanikuu riiklikud soojarekordid sündisid ka Šveitsis ja Poolas.
Samal ajal tõusis mitmel pool Pürenee poolsaarel ja Prantsusmaal termomeetripügal üle 42 soojakraadi, purustades hulgim kohalikke tippmarke.
Vaid paar nädalat hiljem on LääneEuroopa sisenemas uude kuumalainesse, sel korral oodatakse Pürenee poolsaarel juba 47-kraadist kuumust. Suurbritannia kuulutab saabuva kuumalaine tõttu välja eriolukorra, rongid pannakse uue nädala alguses seisma ja koolid suletakse – temperatuur võib Londonis 41 kerkida kraadini.
Kuumakuppel levib ka Kesk-Euroopasse, kus oodatakse õhusooja üle 40 kraadi. Kõik see võib tuua kaasa kõige rängema põua-aasta Euroopa ajaloos, hoiatas Euroopa Komisjoni volinik Maroš Šefčovič möödunud nädalal.
Juba praegu on tekkinud põuatingimused mitmes Lõuna-Euroopa riigis, kuid mitu erakordselt varajast kuumalainet ühes märkimisväärselt kuiva kevadega võib hakata närvutama saaki mujalgi.
Põud Portugalis, eriolukord Itaalia regioonides
Portugalis on kogu riigis välja kuulutatud raske põud. Põllumajandusminister Maria do Céu Antunesi sõnul on tegu kõige rängema kuivaga mõõtmiste ajaloos. Põud algas normist tuntavalt soojema maiga, kus keskmine õhutemperatuur ületas pikaajalise keskmise kolme kraadi võrra. Samal ajal tuli vaid üheksa millimeetrit sademeid, mida on 13 protsenti tavapärasest hulgast.
Valitsuse teatel võidakse piirata igasugust veekasutust, erilise sõrmeviibutuse teenisid ära golfiväljakud ja muud veemahukad ettevõtmised.
Põhja-Itaalias, kus valitseb viimase 70 aasta kõige hullem põud, on tekkinud mure joogi- ja kastmisvee kättesaadavuse pärast. Viis Põhja-Itaalia regiooni kuulutasid välja eriolukorra ning mõned omavalitsused on juba hakanud jagama joogivett kvoodisüsteemi alusel.
Riigi suurima jõe Po veetase on nii madal, et mõnes kohas on võimalik jõge liivapidi ületada ning jõe põhjast on tulnud välja laevavrakid. Näiteks Gualtieri kandis tõmbas tähelepanu 50-meetrine praam, millega Teise maailmasõja ajal puitu veeti. Laev uppus 1943. aastal ja on tavaliselt vee all.
/nginx/o/2022/07/15/14696763t1h7922.jpg)
Euroopa Liidu üks suurim teraviljatootja Rumeenia kutsus aga elanikke vähendama veetarbimist, et säilitada ressurssi elektritootmiseks ja põllumajanduseks. Keskkonnaminister Barna Tánczose sõnul langeb riigi peamiste veehoidlate tase veidi rohkem kui nädalaga 82 protsendilt 68 protsendile.
Sama laadi mured valitsevad Prantsusmaal, kus riiklik energiafirma EDF teatas, et võib olla sunnitud vähendama tuumaenergia tootmist püsiva kuumuse ja jõgede ebapiisava veevaru tõttu. Samuti keelati mõnes paigas ära Bastille’ päeva ilutulestik, et vältida põlengute tekkimise ohtu.
Paistab, et see aasta võib korrata eelmist, mis oli Euroopas ilmarindel igas mõttes rekordiline – registreeriti palavaim päev, kõige soojem suvi ja enneolematu sademete hulk.
/nginx/o/2022/07/15/14696764t1h31d5.jpg)
Vahemere maades kestis karm kuumalaine mitu nädalat. Sitsiilias mõõdeti õhusoojaks 48,8 kraadi ning aeglaselt liikuv madalrõhuala nuhtles Saksamaad, Belgiat ja lähiriike meeletu vihmavalinguga, mis tõi kaasa päevase sademete hulga rekordi.
Kusjuures võimast madalrõhuala toitis teine rekordiline nähtus – Läänemere pinnavee soojenemine enam kui viie kraadi võrra keskmisega võrreldes. Paraku tuleb edaspidi olla valmis üha pikemateks kuumalaineteks ja sagedasemaks äärmuslikuks ilmaks.
Väljaandes Nature Communication avaldatud värske teadusuuring nimetab Euroopat kuumalainete epitsentriks, mille soojenemise trendid on viimase 42 aasta jooksul olnud kolm kuni neli korda kiiremad teiste põhjapoolsetel keskmistel laiuskraadidel asuvate piirkondadega võrreldes. Kõik see toob kaasa surmade kasvu, laastavad maastikupõlengud ja saagikuse kahanemise.
Topeltjugavoolud hoiavad kuuma Euroopas
Selline eluslooduse vaatest negatiivne trend on seotud muutustega atmosfääris, näiteks topeltjugavoolude esinemissageduse ja kestuse kasvamisega. Jugavoolusid võib piltlikult kirjeldada taevaste jõgedena, mida mööda liiguvad õhumassid 5–10 kilomeetri kõrgusel keskmise kiirusega 100 km/h.
Kui üksikute jugavoolude puhul tekivad Euroopat puudutavad kuumad õhumassid 45 laiuskraadist allpool ja mõjutavad ennekõike Vahemere maid, siis topeltjugavool on see, mis toob üha rohkem põrgukuumust Kesk-Euroopasse, aga ka Baltimaadesse.
Sisuliselt on tegu kahe kõrgrõhuvööndiga, mis tekivad laiuskraadidel 45–65 ja mille paralleelselt esinemine aitab jahedamat õhku eemal hoida. Nii tekivad «kuumakuplid», kus rõhkkondade vahetust ei toimu ja mille tõttu püsib kuumus kauem.
Uuringu kohaselt on Euroopa täpselt kahe jugavoolu mõjuala keskpaigas, mille tõttu siinne kumulatiivne keskmine temperatuur tõuseb kolm kuni neli korda kiiremini teiste samal laiuskraadil asuvate piirkondadega võrreldes.
/nginx/o/2022/07/15/14696765t1h8a08.jpg)
Ehk siis Euroopa soojeneb muust maailmast kiiremini ning temperatuurikasvu toidab veelgi pinnase soojenemine, seda eriti Arktikas. Kliimaprognoosid näitavad kõige kiiremat pinnasetemperatuuri kasvu just Põhja-Euroopas. Samuti tõuseb Euroopas ka merevee tase jõudsamalt kui mujal maailmas, tuues kaasa kasvanud üleujutuste ohu.
Kõige keerulisem on Vahemere maades, kus niigi kõrge keskmine õhusoe võib tõusta nelja kraadi võrra, vihma tuleb sajandi lõpuks aga 30 protsenti vähem.
Aga kui kogu Euroopa muutub ühtselt soojemaks, siis muutused sademete hulgas näitavad kahesuunalist trendi: Lõuna-Euroopat hakkavad kimbutama üha rängemad põuad, Põhja-Euroopa aga muutub üha märjemaks.
Balti riigid võivad sajandi lõpuks arvestada umbes 25 protsenti suurema sademete hulgaga ja neli kraadi kõrgema õhusoojaga. Põhja-Soome aga võib näha keskmise temperatuuri kasvu kuni viie kraadi võrra, näitab Euroopa Keskkonnaagentuuri prognoos.
Kõige raskemad tingimused hakkavad aga valitsema Vahemere maades, kus juba niigi kõrge keskmine õhusoe võib tõusta veel nelja kraadi võrra, vihma tuleb sajandi lõpuks aga 30 protsenti vähem.