Vaikse ookeani saared paluvad Rahvusvaheliselt Kohtult kliimaotsust

Võõrustajamaa Fidži peaminister Frank Bainimarama (vasakul), Uus-Meremaa valitsusjuht Jacinda Ardern ja Vanuatu peaminister Bob Loughman 14. juulil Fidži pealinnas Suvas Vaikse Ookeani Saarte Foorumi tippkohtumisel. Foto: WILLIAM WEST / AFP / Scanpix

Kliima soojenemise ees ühed haavatavamad saareriigid Vaikses ookeanis kutsusid esmaspäeval Rahvusvahelist Kohut (ICJ) langetama otsust, mis sunniks piirkonna riike võtma siduvaid kohustusi kliimamuutuse peatamiseks.

Tegemist on jõulise katsega avaldada survet suurtele saastavatele riikidele, nagu Austraalia ja Uus-Meremaa.

Vaikse ookeani riikide liidrid kutsusid läinud nädalal Fidžil peetud tippkohtumise järel tehtud avalduses Haagis paiknevat kohut tegema selgeks riikidele nende kohustused, millega «kaitsta tänaste ja tulevaste põlvede õigusi kliimamuutuse karmi mõju vastu».

Väiksemad ja merepinna suhtes madalamal paiknevad saareriigid loodavad otsusest senisest märksa suuremat seaduslikku survet neile riikidele, mille ökoloogiline jalajälg on tunduvalt kõrgem nende omast.

Liidrid väljendasid tippkohtumisel ka tõsist muret selle üle, et antud piirkond on juba jõudnud sellisesse kliimakriisi, mis kujutab endast neile juba «eksistentsiaalset» ohtu.

Kava vajab ÜRO Peaassamblee enamuse toetust septembris, enne kui see esitatakse ICJ-le.

Algatusega tulid välja Vaikse Ookeani Ülikooli umbes 27 juuratudengit 2019. aastal, kes kirjutasid Vaikse ookeani riikide liidritele avaliku kirja, kutsudes neid kampaania korras asjaga tegelema. Esimene riik, mis sellele üleskutsele vastas, oli Vanuatu.

Üha kerkiv merevee tase ja tugevamad tormid põhjustavad juba praegu suuri probleeme üle kogu Vaikse ookeani.

Väiksemad saareriigid nõuavad Vaikse Ookeani Saareriikide Foorumi kaasliikmesriikidelt Austraalialt ja Uus-Meremaalt suuremaid samme kliimasoojenemise vastu võitluses.

Austraalia on maailma üks suuremaid kivisöe- ja gaasieksportööre.

Keskkonnakaitsjate ühendus Greenpeace tervitas Austraalia toetust üleskutsele survestada ICJ-d.

«Siiski, seda toetust ei saa vaadelda eraldiseisvana,» ütles Greenpeace'i Austraalia esindaja Steph Hodgins-May, kelle sõnul ei tule Austraalial mitte ainult toetada üleskutset survestada kohut langetama vastavaid otsuseid, vaid seadma ka ise endale märksa ambitsioonikamad eesmärgid võitluses kliimasoojenemisega, kui alustatakse uute kivisöe- ja gaasiprojektidega.