INTERVJUU ⟩ Professor Vjatšeslav Morozov: kuni Kremlis püsib see režiim, see masinavärk, ei saa midagi välistada

Vene vägede suurtükirünnakus purustatud korterelamu Harkivis. Politoloogide jaoks oli sõda ennustada keeruline, sest poliitikateadus toimib üldiselt eeldusel, et tegutsejad on ratsionaalsed, ütleb Tartu ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov. Foto: Vitali Hnidõi/Reuters/Scanpix

Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainas muutus Euroopa läbikäimine Kremliga drastiliselt ning sanktsioonid on lõiganud ära ka enamiku majandussidemetest, kuid Tartu Ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professori ning Euraasia ja Venemaa Keskuse akadeemilise direktori Vjatšeslav Morozovi arvates pole Venemaal näilisest erandlikkusest hoolimata pääsu globaliseerunud maailma mõjudest.

Kas Venemaa sõjaline sissetung Baltimaadesse on võimalik?

See ei ole kindlasti tõenäoline lähemas tulevikus. Paljud inimesed kirjeldaksid sõda Ukrainas enesetapumissioonina, aga sõda Baltimaades oleks veel enesetapjalikum. Seda ei saa täielikult välistada, kuigi väga keeruline on ette kujutada, kuidas Venemaa kavatseb sellises olukorras edukalt toime tulla.

Kahjuks tuleb teha plaane lähtuvalt sellest, et kõik on mingites olukordades võimalik. Kuni püsib see režiim, see masinavärk, ei saa midagi välistada. Ma ei ütle, et Eesti ja teised Balti riigid peaksid valmistuma end ükskõik mis hinnaga kaitsma, aga sellele tuleb mõelda kui kõige halvemale võimalikule stsenaariumile.

Üks võimalik tee on hoida alal dialoogi, hoida lahti ust neile inimestele, kellega on veel endiselt võimalik suhelda. Need inimesed võivad režiimi heaks töötada, aga nad võivad tahta poolt vahetada.

Lõppude lõpuks on Euroopa huvitatud Venemaa muutmisest ja see on võimalik ainult selle elanike vaadete muutmise kaudu.