EL alustas liitumiskõnelusi Albaania ja Põhja-Makedooniaga

Copy
Põhja-Makedoonia peaminister Dimitar Kovačevski (vasakul), Albaania peaminister Edi Rama ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Brüsselis 19. juuli 2022.
Põhja-Makedoonia peaminister Dimitar Kovačevski (vasakul), Albaania peaminister Edi Rama ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Brüsselis 19. juuli 2022. Foto: Virginia Mayo/AP/Scanpix

Euroopa Liit alustas teisipäeval liitumiskõnelusi Albaania ja Põhja-Makedooniaga.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen õnnitles Albaania peaministrit Edi Ramat ja Põhja-Makedoonia valitsusjuhti Dimitar Kovačevskit.

«See on see, mida teie kodanikud on nii kaua oodanud ja mille nimel palju vaeva näinud ning see, mida nad väärivad,» ütles von der Leyen.

Blokiga liitumiseni võib veel aega minna aastaid, kuid sellest hoolimata markeerib kõneluste algus kandidaatidele väikest võitu.

«See valmistab suurt rahulolu, et pärast 17 aastat, täna, alustame lõpuks kõnelusi,» ütles Kovačevski.

«Me avame uued väljavaated oma riigi ja kodanike jaoks ning rahulikult, kuid kindlalt, ühineme suure Euroopa perekonnaga.»

Aastal 2009 liitumiseks avalduse esitanud Albaania peaminister Rama tunnistas, et kõnelused ei käi kiiresti.

«Me teame, et see ei ole lõpu algus. See on lihtsalt alguse lõpp,» ütles ta, parafraseerides Winston Churchilli.

Von der Leyen nimetas kõneluste alustamist sammuks edasi ning ütles, et Tirana ja Skopje on teinud suuri edusamme reformide läbiviimisel vastavalt Euroopa normidele ja standarditele.

«Te olete üles näidanud vastupidavust. Te ei kaotanud usku ühinemisprotsessi. Te tugevdasite õigusriiki, võitlesite korruptsiooni vastu, teil on vaba meedia,» ütles von der Leyen.

«Teil on elujõuline kodanikuühiskond. Te olete läbi viinud lugematu arvu reforme, te olete oma majandust moderniseerinud.»

Jugoslaavia koosseisust 1991. aastal iseseisvunud Makedoonia muutis oma nime Põhja-Makedooniaks 2018. aastal, et teha lõpp pikaajalisele nimetülile Kreekaga. See eemaldas takistuse Skopje ühinemisele NATO-ga

Skopje pürgimist EL-i on blokeerinud Bulgaaria, kellega on kestnud tüli Põhja-Makedoonia ajaloo, kultuuri ja keele tunnustamise üle. Kovačevski valitsus teatas laupäeval, et on jõudnud Sofiaga kompromissini, mis hõlmab edasisi põhiseaduslikke muudatusi.

Saksamaa on seisnud Põhja-Makedoonia püüdluste eest ning Euroopa asjade minister Anna Lührmann nimetas seda ajalooliseks päevaks. «Täna me otsustame selgelt, et teine valitsuste vaheline konverents peetakse kohe, kui põhiseaduslikud muudatused on vastu võetud.»

«See on kivisse raiutud, seda ei saa muuta Bulgaaria ega keegi teine.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles