Armeenia lubas oma väe tõmmata Mägi-Karabahhist välja septembris
Armeenia tõmbab oma sõjaväelased hiljemalt septembris välja vaidlusalusest Mägi-Karabahhi piirkonnast, mille üle on Jerevan oma regionaalse rivaali Aserbaidžaaniga pidanud maha kaks sõda, ütlesid teisipäeval ametnikud.
Kaukaasia naaberriigid pidasid 2020. aasta sügisel maha kuus nädalat kestnud sõja, milles sai surma enam kui 6500 inimest ning mis lõppes Venemaa vahendatud relvarahuga.
Leppe kohaselt tuli Armeenial loovutada ulatuslikult maa-ala, mida oldi kontrollitud aastakümneid. Venemaa saatis habrast vaherahu turvama umbes 2000 niinimetatud rahuvalvajat.
«Armeenia relvajõu üksused on naasnud Armeeniasse relvarahu järel, protsess läheneb lõpuleviimisele ning lõpeb septembris,» ütles Armeenia julgeolekunõukogu sekretär Armen Grigorjan teisipäeval riiklikule uudisteagentuurile Armenpress.
Ent kohalikud armeenia separatistlikud jõud «jäävad sinna».
Grigorjani sõnul «tagavad» vene rahuvalvajad Mägi-Karabahhis etnilise armeenia kogukonna julgeolekut.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev kurtis reedel, et Armeenia taandumine Mägi-Karabahhist kulgeb liiga aeglaselt.
Nädalavahetusel kohtusid Gruusia pealinnas Thbilisis esimest korda pärast sõda Armeenia ja Aserbaidžaani välisminister. Läbirääkimised pidid jätkama sealt, kuhu jõudsid omavahelise kokkuleppega Alijev ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan maikuus Euroopa Liidu vahendatud kõnelustel.
Alijev ja Pašinjan pidasid haruldased näost-näkku kohtumised maha Brüsselis aprillis ja mais.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel ütles varem, et paari järgmine kohtumine on planeeritud kas juulisse või augusti.
Pärast sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril on üha enam rahvusvahelisse isolatsiooni sattunud Venemaa kaotanud oma rolli kui Mägi-Karabahhi konflikti peamine rahuvahendaja.
Euroopa Liit on sestsaadik vedanud Armeenia ja Aserbaidžaani vahelist suhete normaliseerimise protsessi, mis sisaldab muuhulgas rahukõnelusi, piiriküsimuste arutamist kui ka transpordiühenduste taasavamist.
Armeenia separatistid Mägi-Karabahhis lõid Nõukogude Liidu lagunemise järel lahku Aserbaidžaanist 1991. aastal. Järgnenud konflikt nõudis umbes 30 000 inimelu.