USA senat astus esimese sammu Soome ja Rootsi toomisel NATOsse
/nginx/o/2017/12/15/7408109t1h19d4.jpg)
USA senat astus teisipäeval esimese sammu Rootsi ja Soome toomisel NATOsse, toetades parteiüleselt nende vastuvõtmist alliansi liikmeks.
Täisliikmesuse saamiseks peavad kahe Põhjamaa ühinemise ratifitseerima kõik 30 NATO liikmesriiki, kuid Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ähvardas sel nädalal taas nende taotlused külmutada, hoolimata heakskiidust juuni lõpus Madridis toimunud tippkohtumisel.
Senati välissuhete komitee toetas pea ühehäälselt resolutsiooni nende liikmesuse ratifitseerimiseks, mis sisuliselt tagab, et senati täiskogu järgib lähinädalatel seda eeskuju.
Komitee demokraadist esimees Bob Menendez nimetas Soome ja Rootsi ühinemist «kahtlemata üheks viimaste aastate kõige olulisemaks välispoliitiliseks õnnestumiseks».
«USA välispoliitiliste prioriteetide arenedes koos muutuva maailmaga on enesestmõistetav, et Atlandi-ülese partnerluse tulevik on tänu (Vene presidendi Vladimir) Putini hoolimatusele veelgi rohkem läbi põimunud ja integreeritud,» ütles ta oma avalduses.
Ainus dissonantne noot tuli sõjalise sekkumise skeptikult vabariiklasest senaatorilt Rand Paulilt, kes pakkus välja kohe tagasi lükatud muudatusettepaneku, mis rõhutanuks, et põhiseadus lubaks sõda välja kuulutada ainult USA Kongressil.
Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 kohaselt käsitatakse rünnakut 1949. aastal loodud alliansi ühe liikme vastu rünnakuna kõigi vastu.
Rootsi ja Soome on ajalooliselt püüdnud oma hiiglaslikku idanaabrit mitte närvi ajada ning hoidunud NATOga ühinemisest.
Kuid meeleolu muutus kiiresti, kui Venemaa šokeeris 24. veebruaril Euroopat, tungides Ukrainasse, mis oli aastaid püüdnud tagajärjetult NATOga liituda.