Farnborough' messil esitleti Briti uue hävitaja projekti (1)
Briti uue hävituslennuki projekti Tempest saatis sel nädalal Farnborough' lennundusmessil suur menu, samas kui Euroopa projekt FCAS on soikus.
Kaitsekulutused on tänavusel messil kuum teema, kuna riigid on asunud oma relvajõude Vene invasiooni valguses tugevdama.
Tempesti projekt tehti fanfaaride saatel teatavaks eelmisel Farnborough' messil aastal 2018. Projektis löövad kaasa kaitsehiid BAE Systems, Briti valitsus, relvafirma Leonardo, raketiarendaja MBDA ja mootoritootja Rolls-Royce.
Eesmärk on arendada 2035. aastaks kahemootoriline varghävitaja, mis oleks võimeline lendama nii mehitatult kui mehitamata, oleks radarile nähtamatu ja mille arsenali kuuluksid laserrelvad.
Samuti peaks uue põlvkonna lennukil olema virtuaalne kokpit ja see peaks ühenduma «lahingupilve» kaudu droonide ja muude sõjamasinatega.
Itaalia liitus Team Tempestiga 2019. aastal ja Rootsi aasta hiljem. Nüüd oodatakse ühinemist ka Jaapanilt, mis on pakkunud juba tuge mootori ja radaritehnoloogia arendamisel.
Briti kaitseministeeriumi tuleviku õhusõja osakonna direktor Richard Berthon avaldas messil lootust, et eelprototüüp teeb katselennu juba järgmise viie aasta jooksul.
«See on kord põlvkonna jooksul ette tulev tegevus,» lisas BAE Systemsi tuleviku õhusüsteemide direktor Herman Claesen.
«Viimati nähti sellist oma 40 aastat tagasi (Eurofighter) Typhooni puhul,» ütles ta.
Eurofighteri arendas konsortsium, kuhu kuulusid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania. Algselt pidi kaasa lööma ka Prantsusmaa, kuid Pariis lahkus projektist 1985. aastal, et töötada välja oma Rafale hävitaja, mida toodab Dassault.
Prantsuse valitsus hakkas 2014. aastal arutama Suurbritanniaga uue mehitamata hävituslennuki arendamist, kuid Brexiti järel sellest loobuti.
London on Tempesti arendamisse eraldanud seni kaks miljardit naela, samas kui Rooma on eraldanud kaks miljardit eurot.
Kontrastiks on Prantsusmaa ja Saksamaa eestveetav Tuleviku Õhulahingute Süsteemi (Future Combat Air System – FCAS) projekt viimase aasta vältel soikus olnud.
Berliin, Pariis ja Madrid käivitasid projekti 2017. aasta suvel eesmärgiga töötada hävitaja välja 2040. aastaks. Selle maksumuseks peaks kujunema sada miljardit eurot.
FCASi programm takerdus aga mitmeks kuuks läbirääkimiste taha, kuidas jaotada riikide vahel töökoormat.
Lõpuks jõuti mullu augustis leppeni süstida projekti esimesse faasi 3,6 miljardit eurot.
Sestsaati pole projektist aga rohkem kuulda olnud ja lepingud on sõlmimata, kuna Dassault Aviation ja Airbus ei ole suutnud erimeelsusi lahendada.