/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/03/01/991770t1hecef.jpg)
Vene keelele teise riigikeele staatust nõudnud referendumi ühe algataja, ühenduse Emakeel liikme Jevgenjs Ossipovsi naturaliseerumise soov tekitas seimis arutelu seadusandluse muutmise vajalikkusest, vahendas täna ajaleht Neatkariga.
Keelereferendumi algataja kodakondsustaotlus tekitas seimis väitluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seimisaadikud jõudsid juba diskuteerida selle üle, kas kodakondsusseadus ei peaks andma valitsusele õigust jätta kodakondsus andmata Läti suhtes ebalojaalsetele taotlejatele, viitab leht.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti esindaja Andrejs Rjabtsevs selgitas, et hinnates pretendendi vastavust kodakondsuse omistamise tingimustele ei arvesta amet Ossipovsi eelnevat tegevust, kaasa arvatud tema ustavust või mitteustavust Läti vabariigile. Kodakondsuse saamisel naturalisatsiooni korras laienevad talle samasugused tingimused, mis ka teistele taotlejatele.
Leht osutab, et valitsus võib langetada poliitilise otsuse ning taotleja nimekirjas maha tõmmata. Selline pretsedent on olemas – 2004. aastal keeldus valitsus kodakondsuse andmisest Jurijs Petropavlovskile – vähemuste haridusreformi aktiivsele vastasele ning Vene koolide kaitse staabi aktivistile.
Zatlersi Reformierakonna saadik Inese Lībiņa-Egnere lubas lähiajal ette valmistada ettepanekud seaduseelnõu sõnastuste üle, mis näeksid ette valitsuse jaoks õigust keelduda ebalojaalsetele taotlejatele kodakondsuse andmisest.
Õigusteaduste doktor Mārtiņš Mits toonitas omakorda, et on tähtis eristada tegevusi, mis tekitavad reaalset ohtu demokraatlikule režiimile ja riiklikule sõltumatusele, ning kodanikuvabaduse ja sõnavabaduse ilminguid.
«See tõik, et pretendent oli põhiseaduses ette nähtud üldrahvaliku hääletuse algataja, ei saa olla põhjuseks tema kuulutamisel ebalojaalseks ning keelduda talle kodakondsust andmast. Lojaalsuse kontseptsiooni ei ole võimalik piisavalt täpselt määratleda,» viitas ta.
«Praegu tunnistasid Läti kohtud, et lojaalsuse hinnang on valitsuse pädevuses ehk et on poliitiline. Kas see on õige inimõiguste standardite vaatenurgast, saame teada, kui Euroopa Inimõiguste Kohus teeb otsuse Jurijs Petropavlovski asjas,» selgitas ta.