Ida-Euroopa liikmesriigid tahavad EL-ilt kommunismikuritegude mälestamist
22. juuli 2022, 10:42
/nginx/o/2022/07/22/14711205t1hc70f.jpg)
Peaminister Kaja Kallas allkirjastas Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia ühispöördumise EL-i institutsioonide juhtidele, kus nad rõhutavad, et Venemaa sõda Ukrainas tingib vajaduse pöörata Euroopa Liidus senisest enam tähelepanu 20. sajandi kõigi totalitaarsete režiimide kuritegude hukka mõistmisele ja ohvrite mälestamisele.
«Terve Euroopa peab aru saama, mis juhtub, kui totalitaarsete režiimide kuriteod jäetakse karistamata. Venemaa kordab nõukogude režiimi kuritegusid praegu Ukrainas iga päev. Kui Lääne-Euroopa riikidele tähendas Teise maailmasõja lõpp rahu, siis Eestile ja teistele meie piirkonna riikidele tõi see uued massitapmised, küüditamised ja repressioonid kommunistlike režiimide poolt. Kremli sõjamasina peatamiseks ja sõjakuritegijate vastutusele võtmiseks tuleb mõista Vene imperialismi juuri,» selgitas peaminister Kaja Kallas.
Pöördumises toovad riigijuhid esile, et praegune Kremli ideoloogia peegeldab selle eelkäijate Nõukogude Liidu ja Venemaa impeeriumi oma. Venemaa toetab avalikult nõukogude pärandit, seetõttu on oluline, et EL ei laseks Venemaal ajalugu ümber kirjutada.
Demokraatlik maailm on natsirežiimi kuriteod otsustavalt hukka mõistnud ning need on kohustuslik osa koolide ajalootundidest. On vajalik, et Euroopas teadvustataks samaväärselt kommunismikuritegude ulatust ja koledust ning mõistetaks, et ka nõukogude režiimi kuriteod nõuavad ühest ja selget hukkamõistu.
Riigijuhid kutsuvad ELi üles võtma koordineerivat rolli teema laiemaks käsitlemiseks EL-i riikides, eriti praegu, kui Venemaa sihib Euroopat intensiivselt väärinfoga. Samuti on pöördumises ettepanek rajada Brüsselisse totalitaarsete režiimide ohvrite, sealhulgas nõukogude režiimi ohvrite memoriaali.
Pöördumise allkirjastasid Eesti peaminister Kaja Kallas, Leedu president Gitanas Nausėda, Läti peaminister Krišjānis Kariņš, Poola peaminister Mateusz Morawiecki ja Rumeenia president Klaus Iohannis.