:format(webp)/nginx/o/2022/07/26/14719896t1h9362.jpg)
Aserbaidžaani president Ilham Alijev kirjeldas telefonivestluses USA välisministri Antony Blinkeniga Aserbaidžaani ja Armeenia välisministrite hiljutist kohtumist Thbilisis esimese sammuna teel kahe riigi rahulepingu poole.
Aserbaidžaan ja Armeenia liiguvad rahulepingule lähemale
«USA välisminister Blinken helistas 25. juulil Aserbaidžaani presidendile Ilham Alijevile. Märkides, et USA toetab Armeenia-Aserbaidžaani suhete parandamist, rõhutas minister, et hindab seda kohtumist ja välisministrite vahetut suhtlust Thbilisis soodsalt,» seisis Aserbaidžaani presidendi pressiteenistuse teates.
Alijev omakorda «pidas Aserbaidžaani ja Armeenia välisministrite kohtumist Thbilisis esimeseks sammuks kõneluste alustamise suunas rahulepingu üle». Ta ütles, et Aserbaidžaan on juba moodustanud oma rahulepingu ettevalmistamise komisjoni ja ootab sarnast sammu Armeenialt.
«Blinken väljendas ka USA valmisolekut Armeenia ja Aserbaidžaani vaheliste transpordiühenduste ja side avamiseks ning pakkus selleks tehnilist tuge,» rõhutatakse teates.
Vestluse käigus märkisid osapooled rahuloluga 18. juulil 2022 Aserbaidžaani ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi tähtsust energiasektorile (see sätestab Aserbaidžaani gaasitarnete mahu kahekordistamise EL-i aastaks 2027).
Samal päeval helistas Blinken Armeenia peaministrile Nikol Pašinjanile. Armeenia valitsuse pressiteenistuse teatel arutati Armeenia-Aserbaidžaani rahuläbirääkimistega seotud küsimusi, Armeenia-Türgi suhteid ning piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse teemat.
Jerevan ja Bakuu on olnud territoriaalses tülis alates 1990-ndatest selle mägise piirkonna üle, mida kontrollib Aserbaidžaan, kuid kus elavad valdavalt armeenlased.
Vaidlusaluse ala üle puhkes 2020. aastal sõda, milles hukkus üle 6500 inimese, enne kui jõuti Venemaa vahendatud relvarahuni.
Relvarahu kohaselt loovutas Armeenia suuri maa-alasid, mida see oli aastakümneid kontrollinud. Armeenias nähti lepet häbistavana ja see viis nädalaid kestnud massimeeleavaldusteni.
Armeenia separatistid Mägi-Karabahhis lõid lahku Aserbaidžaanist, kui Nõukogude Liit 1991. aastal kokku varises. Järgnenud relvakonfliktides on saanud surma umbes 30 000 inimest.