Horvaatia ühendas sillaga Aadria ranniku lõunaosa ja ülejäänud riigi

Horvaatia sild, mis ühendab riigi Aadria mere ranniku põhja- ja lõunaosa, vältides kitsast riba Bosnia territooriumist. Foto: AP / Scanpix

Horvaatia avas eile kauaoodatud silla, mis ühendab Aadria mere ranniku lõunaosa, seal hulgas Dubrovniku, ülejäänud riigiga, vältides kitsast riba Bosnia territooriumist.

Pidustused kestsid varahommikust õhtuni. Õhtul võtsid sõna Horvaatia peaminister Andrej Plenković ning videopöördumise teinud Hiina valitsusjuht Li Keqiang.

Plenković ütles, et 2,4 kilomeetri pikkuse silla avamine tähistab Horvaatia jaoks ajaloolist päeva. Ta avaldas tunnustust uuele taristule, nimetades seda «põlvkonna projektiks, uhkuse projektiks».

Tegemist on ühe Horvaatia kõige ambitsioonikama taristuprojektiga alates riigi iseseisvumisest 1991. aastal.

Sillaühendus teeb lõpu pikkadele järjekordadele Bosnia piiril või kartustele jääda maha viimasest praamist.

Jugoslaavia lagunedes säilitas Bosnia pääsu merele, kuid see lõikas otse läbi Horvaatia.

Selle tulemusena oli umbes 90 000 inimest, seal hulgas turismimagneti Dubrovniku elanikud seni ülejäänud Horvaatiast ära lõigatud.

Horvaatia astus esimese sammu silla ehitamiseks juba 2007. aastal, kuid projekt takerdus viis aastat hiljem eelarveprobleemide tõttu.

2017. aastal eraldas Euroopa Liit, millega Horvaatia ühines 2013. aastal, 357 miljonit eurot, mis moodustas 85 protsenti kogu maksumusest.

2018. aastal valiti sillaehitajaks üks Hiina firma - see tähistas Hiina esimest märkimisväärset osalemist Horvaatia taristuprojektides.

Hiina valitsusjuht märkis eile, et silla valmimine märkis uut koostööajastut Pekingi, Zagrebi ja Brüsseli vahel.

Bosnia ei ole aga sillaga rahul, väites, et see ei võimalda enam suure tonnaažiga laevadel riigi ainsasse sadamasse jõuda.

Zagreb astus sammu Bosniale vastu, nõustudes tõstma silla kõrguse 55 meetrile.