Protestivad Hollandi talunikud reostasid teid sõnniku ja prügiga (2)

Copy
Tuletõrjujad sündmuskohal, kus põllumehed süütasid Apeldoornis A50 maantee ääres toimunud protesti ajal sõnniku ja heinapallid.
Tuletõrjujad sündmuskohal, kus põllumehed süütasid Apeldoornis A50 maantee ääres toimunud protesti ajal sõnniku ja heinapallid. Foto: EPA/NEWS UNITED/Scanpix

Hollandi põllupidajad taasalustasid täna meeleavaldusi valitsuse kava vastu vähendada lämmastiku emissiooni, poetades sõnnikut ja prügi maanteedele ning süüdates teede ääres lõkkeid.

Hollandi maanteeameti kohaselt olid teed varahommikul mitmel pool riigi kesk- ja idaosas täielikult või osaliselt blokeeritud, päästekomandod sõitsid ringi ja püüdsid teid hommikuse liiklusvoolu eel kiirelt puhastada. Mõnel puhul võib puhastamine võtta tunde, teatas amet.

Hollandi meedia kohaselt oli ühes kohas jäetud maha silt, millelt võis lugeda: «Vabandust ebamugavuste pärast, Rutte IV ajab meid hauda.» Tegemist oli viitega peaminister Mark Rutte neljandale koalitsioonivalitsusele.

Protestid vallandusid päev pärast seda, kui valitsuse määratud lepitaja saatis põllupidajate ühendustele kutse arutada koos võimuliidu esindajatega viise, kuidas vähendada lämmastiku emissioone.

«Näen kõnelusi kui pöördepunkti: murda patiseis ühiselt,» ütles lepitaja Johan Remkes. «Kabinet on kinnitanud mulle, et vangerdusruumi on ja ühised lahendused on võimalikud,» lisas ta.

Osa talunikke on tauninud Remkese määramist lepitaja kohale, sest ta on Rutte paremtsentristliku partei liige ja endine asepeaminister.

Põllupidajaid vihastavad valitsuse seatud eesmärgid lämmastikoksiidi ja ammoniaagi emissioonide piiramiseks, nende sõnul ähvardab see nurjata neile omase põllupidamisviisi viljelemise ning ajab nad pankrotti.

Valitsuse kohaselt tuleb kariloomade tekitatavate lämmastikoksiidi ja ammoniaagi emissioone märkimisväärselt vähendada neis looduslikes piirkondades, mis on osa kaitsealade võrgust ohustatud taimedele ja elusloodusele, mis ulatub üle kogu Euroopa Liidu.

Võimuliit tahab vähendada emissioone 50 protsendi võrra aastaks 2030, nimetades meedet vältimatuks üleminekuks, eesmärgiga parandada mullastiku, õhu ja vee kvaliteeti riigis, mis on tuntud oma jõuliste põllumajanduslike võtete poolest.

Valitsus kutsus kohalikke võime koostama emissioonide vähendamiseks kava ning lubas eraldada veel täiendavalt 24,3 miljardit eurot muutuste elluviimise rahastamiseks.

Talunike, kalurite ja rekkajuhtide toetusprotest Amsterdamis 23. juulil.
Talunike, kalurite ja rekkajuhtide toetusprotest Amsterdamis 23. juulil. Foto: RAMON VAN FLYMEN/EPA/Scanpix

Põllupidajad näevad aga nende ebaõiglast sihikule võtmist, samas kui muud tööstusharud, näiteks lennundus, ehitus ja transport, toodavad samuti emissioone ning seisavad silmitsi märksa leebemate reeglitega. Samuti heidavad põllupidajad ette, et valitsus ei maali neile selget pilti nende tulevikust reformikava valguses.

Varem sel aastal tõkestasid farmerid traktoritega mitmeid Hollandi maanteid ja supermarketite kettide jaotuskeskuseid.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles