Hispaania teatas Euroopa esimesest ahvirõugete surmajuhtumist

Koolobusahv Londoni loomaaias (pilt on illustreeriv). Foto: LISI NIESNER / REUTERS / Scanpix

Hispaania teatas reedel esimesest ahvirõugetega seotud surmajuhtumist, mis on arvatavalt esimene surm, mida seostatakse Euroopas praegu laieneva pandeemiaga.

Kokku 3750 ahvirõugetega patsiendi juhtumist on 120 haiglasse saadetud ehk 3,2 protsenti kõigist juhtudes ning üks patsient on surnud, teatas Hispaania tervishoiuministeerium.

Ametnik ei avaldanud surmajuhtumi täpseid üksikasju, kuna lahkamist ei ole veel läbi viidud.

Hispaania on üks suurima ahvirõugete juhtumite arvuga riike maailmas, ministeeriumi andmetel on riigis viiruse saanud kokku 4298 inimest, märkis ministeerium.

Eelmine surmaga lõppenud ahvirõugete juhtum leidis aset hiljuti Brasiilias, kus täheldatud surm oli esimene teadaolev surmajuhtum väljaspool Aafrikat.

Maailma Terviseorganistatsioon (WHO) kuulutas eelmisel laupäeval ahvirõugete puhangu ülemaailmseks tervisehädaolukorraks.

Ülemaailmne rahvatervisealane hädaolukord on kõrgeim häire, mille WHO saab anda.

WHO kohaselt on väljaspool Aafrikat registreeritud alates maikuust enam kui 18 000 juhtumit.

Kokku on teateid tulnud 78 riigist, juhtumeist umbes 70 protsenti on avastatud Euroopast ja 25 protsenti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus kolmapäeval.

Nakatumine on alates mai algusest hoogustunud väljaspool Lääne- ja Kesk-Aafrikat, kus haigus tavaliselt levib.

USA tervishoiuekspert andis reedel sünge hoiatuse ja kutsus WHO-d viivitamata hädaolukorda kuulutama.

«Alates viimasest ahvirõugete kriisikomitee kohtumisest vaid mõned nädalad tagasi, oleme näinud juhtumite eksponentsiaalset kasvu. On paratamatu, et juhtumite arv tulevatel nädalatel ja kuudel tohutult kasvab. Seetõttu peab Tedros lööma üleilmset häirekella,» ütles WHO riikliku ja rahvusvahelise tervishoiuõiguse koostöökeskuse direktor Lawrence Gostin läinud nädalal. «Suutmatusel tegutseda oleks rängad tagajärjed inimeste tervisele üle maailma.»

Üheksakümne viiel protsendil juhtudest on haigus levinud seksuaalvahekorra käigus, selgus teadusajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud seni suurimast uuringust, kus vaadati 528 inimest 16 riigist.

Nakatunutest 98 protsenti olid geid või biseksuaalsed mehed ning umbes kolmandik olid käinud eelneva kuu jooksul seksipidudel.

«See nakkusmuster kujutab endast nii võimalust võtta suunatud rahvatervisemeetmeid kui ohtu, kuna osa riikides on antud kogukonnad silmitsi eluohtlikku diskrimineerimisega,» märkis Tedros ja nentis, et häbimärgistamine võib haiguspuhangu ohjeldamist raskendada.

Rõugeid meenutav, kuid neist vähem ohtlik viirushaigus avastati inimestel esmalt 1970. aastal. Esimeste sümptomide seas on palavik ning pea-, lihas- ja seljavalu, misjärel tekib näole, kätele ja jalgadele lööve.

Euroopa Ravimiamet (EMA) soovitas eelmisel nädalal kiita heaks rõugevaktsiini Imvanex kasutamine ahvirõugete vastu.

Imvanex, mille töötas välja Taani firma Bavarian Noric, sai 2013. aastal Euroopa Liidus heakskiidu kasutamiseks rõugete vastu.

Seda peeti võimalikuks vaktsiiniks ahvirõugete vastu seoses ahvirõugete viiruse ja rõugete viiruse sarnasusega.