USA esindajatekoja heakskiidetud lahingrelvade keeld senatit ei läbi (2)
USA esindajatekoda kiitis eile hiljutiste massitulistamiste tõukel heaks eelnõu, mis näeb ette lahingrelvade keelustamise esmakordselt pea kahe aastakümne jooksul.
Seaduseelnõu läbis demokraatide enamusega esindajatekoja häältega 217-213 ning liigub edasi senatisse, kus seda ootab suure tõenäosusega tagasilükkamine.
Relvaseaduse reformimine on Ühendriikide ühiskonda sügavalt lõhestav teema, seda vaatamata võrdlemisi sagedastele massitulistamise juhtumitele üle kogu riigi. Esindajatekojas toetas vaid kaks vabariiklast demokraate ründerelvade keelustamise eelnõu puhul.
Samas on sajaliikmelises senatis demokraatidel vaid 50 kohta ja vaja läheks 10 vabariiklase häält, et eelnõu lugemisele võtta.
Ehkki kongress kiitis 1994. aastal heaks ründevintpüsside ja teatud suure mahutavusega salvede keelu kümneks aastaks, ei pikendanud seadusandjad seda siiski 2004. aastal ning taoliste tulirelvade müük on sestsaadik hüppeliselt kasvanud.
Esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi nimetas eelnõu "ülioluliseks sammuks meie jätkuvas võitluses tulirelvavägivalla surmava epideemiaga meie riigis".
Eelnõu keelustaks teatud poolautomaatrelvade müügi, sisseveo, tootmise või üleandmise. Sarnaseid relvi kasutasid kurjategijad nii New Yorgi osariigis Buffalos, Texase osariigis Uvaldes ja Illinois' osariigis Highland Parkis hiljuti aset leidnud massitulistamistes, kus kokku hukkus 38 inimest.
Pärast Uvalde veresauna kutsus president Joe Biden seadusandjaid keelustama lahingrelvi või vähemalt kergitama relvade ostmiseks nõutavat vanusepiiri 18 eluaastalt 21 eluaastale.
Ent vabariiklastest seadusandjad, kelle jaoks on taoline piirang vastuollu minek põhiseadusliku õigusega tulirelvadele, on keeldunud demokraatide üleskutsetega kaasa minemast.
Biden ütles toona avalduses, et igal aastal sureb 40 000 ameeriklast kuulihaavadesse ning tulirelvad on tõusnud esikohale laste surmade põhjustamises.
Esindajatekoja komisjon märkis sel nädalal avaldatud raportis, et USA relvatootjad teenisid suurusjärgus miljard dollarit viimase kümne aasta jooksul ainuüksi AR-15 tüüpi poolautomaatsete tulirelvade müügist.
Demokraatide ja vabariiklaste vaheliste vaidluste tuum seisneb suuresti ühelt poolt veendumuses, et relvatootjate toodetud relvad tapavad inimesi, ja teiselt poolt, et inimesi tapavad kurjategijad, mitte relvad.