Ukraina taunis Vene diplomaatide üleskutset Azovi võitlejad üles puua

Meeleavaldus Vene vägede kätte vangi langenud Mariupoli kaitsjate toetuseks Kiievis 30. juulil 2022. Päev varem hukkus arvatavas Vene rünnakus Olenivkas kümneid vangistatud azovlasi. Foto: VALENTYN OGIRENKO/REUTERS/Scanpix

Ukraina ametiisikud mõistsid täna hukka Venemaa Briti suursaatkonna üleskutse hukata Ukraina Azovi pataljoni võitlejad alandaval viisil.

Moskva ja Kiiev süüdistavad teineteist Venemaa kontrollitaval alal oleva vangla rünnakus, kus hukkus umbes 50 Ukraina sõjavangi, teiste seas Azovi pataljoni liikmeid.

«Azovi võitlejad väärivad hukkamist, kuid mitte mahalaskmise, vaid poomise läbi, sest nad pole tõelised sõdurid. Nad väärivad alandavat surma,» kirjutas diplomaatiline esindus ööl vastu laupäeva Twitteris.

Postitusega, mis Twitteri sõnul rikkus selle vihakõne reegleid, oli kaasas video, milles väidetavalt näidati Mariupolis filmitud paari, kes rääkisid, kuidas Ukraina väed olevat neid ägeda lahingu ajal Azovstali metallurgiakombinaadis tulistanud.

«Venemaa on terroristlik riik. 21. sajandil saavad ainult metslased ja terroristid diplomaatilisel tasandil rääkida sellest, et inimesed väärivad poomise teel hukkamist. Venemaa on terrorismi riiklik sponsor,» kirjutas Ukraina presidendikantselei ülem Andri Jermak sõnumirakenduses Telegram.

«Milliseid tõendeid veel vaja on?» küsis ta.

Venemaa ja Ukraina on teineteist süüdistanud vangistatud sõdurite pommitamises Kremli kontrolli all olevas Olenivkas.

Moskva teatas, et Ukraina ründas rajatist, et veenda oma vägesid mitte alistuma, samas kui Kiiev süüdistas Venemaad sõjakuriteo toimepanemises.

«Ei ole vahet Ukraina sõjavangide hukkamist nõudvate Vene diplomaatide ja Olenivkas seda tegevate Vene vägede vahel. Nad kõik tuleb sõjaroimade kaasosalistena vastutusele võtta,» kirjutas Twitteris Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko.

Ukraina sõdurid, sealhulgas Azovi liikmed, lõpetasid mais nädalaid kestnud vastupanu Mariupolis ümber piiratud tohutus Azovstali tehases.

Vene väed võtsid vangi umbes 2500 võitlejat.

Varem vabatahtlikku Azovi pataljoni on süüdistatud kunagistes sidemetes paremradikaalidega.

Üksus liideti ametlikult Ukraina rahvuskaardi koosseisu 2014. aastal, kuna see aitas võidelda Kremli toetatud mässulistega Ida-Ukrainas.

Venemaa rangelt kontrollitud riigimeedia ja ametnikud demoniseerivad Azovi võitlejaid, nimetades neid neonatsideks.

Kreml väidab, et alustas veebruaris sissetungi oma läänemeelse naabri juurde osaliselt vajaduse tõttu riik «denatsifitseerida».

Kiiev ja tema lääneliitlased on väite kategooriliselt tagasi lükanud ja nimetanud seda ettekäändeks, et koguda toetust Venemaa rünnakule Ukraina vastu.