President Toomas Hendrik Ilvese poolt Leedu riikliku julgeolekuameti VSD endisele asejuhile Dainius Dabašinskasele antud Maarjamaa Rist tekitab sealmail vaidlusi. Mees on aastate jooksul olnud Leedus mitme sisepoliitilise skandaali tegelane.
Ordenikavaleril on vastuoluline maine
2. märts 2012, 00:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves autasustas Dabašinskast oma 1. veebruari otsusega kui Eesti-Leedu koostöö edendajat. Ühes leedulasega said III klassi Maarjamaa Risti veel kaks välismaalast, teenetemärgi I klassi pälvis aga endine USA president George W. Bush.
Reaktsioon Leedust jõudis meediasse mõni nädal hiljem, kui vahetult enne vabariigi aastapäeva avaldas Eesti presidendi otsuse üle hämmastust Leedu ekspresident, praegune Euroopa Parlamendi liige Vytautas Landsbergis.
Ta ütles BNSile, et sellised inimesed nagu Dabašinskas ei peaks üldse kusagil riigiametis töötama. «Eestit on alt veetud,» sõnas Landsbergis.
«Eestit ei ole alt veetud,» ütles Postimehele aga presidendi nõunik Toomas Sildam. «See on Eesti riigi teadlik tänu inimesele, kes on aidanud väga edukalt Eesti ja Leedu julgeolekualast koostööd edendada.»
Milles seisnes Dabašinskase oluline panus Eesti-Leedu suhetesse, Kadriorg ei kommenteeri. Dabašinskasele endale edastatud Postimehe palve kommenteerida saadud teenetemärki ja oma rolli Leedu varasemates poliitikasündmustes jäi mitme päeva jooksul vastuseta. Eesti autasu pole mees veel kätte saanud.
Üks põhiline afäär, kus Dabašinskase nimi esile tõuseb, on Leedu julgeolekuametniku Vytautas Pociūnase hukkumine Valgevenes 2006. aastal – ja juhtumi käsitlemine Leedus endas.
Landsbergis kinnitas Postimehele, et tema antud hinnangu puhul on jutt just Dabašinskase ebaausast käitumisest seoses Pociūnase surmaga Bresti linnas 23. augustil 2006 ja sellele järgnenud ajal.
«Pociūnas töötas Leedus põhiliselt Venemaa sekkumise vastu energiajulgeoleku alal ja teiste poliitiliste mõjutuste vastu,» sõnas Landsbergis. «Ta tõugati edukast uurimistööst kõrvale ja saadeti välismaale, vähetähtsale diplomaaditööle marginaalses konsulaadis Grodnos.»
Seda korraldas Landsbergise sõnul ebaselgetel põhjustel just Dabašinskas kui toonane riigi julgeolekuameti asedirektor.
«Pociūnase surma järel loopisid Dabašinskas ja mõned tema madalama taseme kolleegid kaikaid kodarasse üleskutsetele seda traagilist juhtumit põhjalikult uurida, levitades laimavat väärinfot hukkunud kolleegi kohta,» kinnitas Landsbergis. Selles osales tema sõnul ka Leedu julgeolekuteenistuse direktor ja osa meediast.
Landsbergis ütles samas Postimehele, et juhul kui Eesti president autasustas Dabašinskast Eestile, mitte Leedule osutatud teenete eest, ja Leedu võimud Dabašinskast teenetemärgile ei esitanud, siis tal ei ole sellele Ilvese otsusele kommentaare.
Leedu politoloog ja tuntud kommentaator Kęstutis Girnius, kes sarnaselt Ilvesega on Raadio Vaba Euroopa taustaga, rääkis Postimehele, et just Dabašinskas lekitas omal ajal meediale versiooni, et Pociūnas kukkunud ja saanud surma, kui mees end aknast alla kergendada üritanud.
«Uurimine Pociūnase surma tegelike põhjuste kohta pole lõppenud,» ütles Girnius. «Kuid Dabašinskasel on vastuoluline maine. Aastatel 2005–2007 võttis riigi julgeolekuamet Leedus liiga suure rolli ja Dabašinskas oli seal mees number kaks.»
Girniuse sõnul peetakse Dabašinskast Leedus hämaraks, kuid suure mõjuga tegelaseks. «Vaevalt on ta näide sellisest inimesest, kes vääriks autasu,» ütles ta. «Ma olin üllatunud, et minu sõber president Ilves sellise otsuse tegi.»
Leedu ajalehe Lietuvos Rytas asepeatoimetaja Marius Laurinavičius ütles Postimehele, et kuigi Dabašinskasel on vastuoluline kuulsus, on tal Leedus nii pooldajaid kui vastaseid.
«Ühed ütlevad, et julgeolekuameti asejuhina ei teeninud ta Leedut hästi. See on seotud nende hinnanguga, et julgeolekuamet üritas teatud perioodil Leedut juhtida ise, ilma poliitikuteta,» rääkis ta. «Teised aga leiavad, et Dabašinskas tegutses ikkagi Leedu huvides.»
Teine juhtum, kus Dabašinskase roll esile tõuseb, on nn Leedu CIA salavangla skandaal. Seda uuris Leedu parlament 2009. aastal, midagi kriminaalset Dabašinskase tegevuses aga ei leitud.
Girniuse sõnul pidi mees vangla ettevalmistamisest teadlik olema kas või ametikoha tõttu. Seda, et CIA oleks reaalselt Leedus kedagi vangis pidanud, uurimine ka ei tõendanud.
President Dalia Grybauskaite vallandas Dabašinskase julgeolekuteenistusest VSD koos teise asejuhi ja veel mitme ametnikuga. Seejärel tegutses mees aasta jagu diplomaadina Ukrainas.
Praegu töötab Dabašinskas Leedu seimi asespiikri Algis Čaplikase nõunikuna.