:format(webp)/nginx/o/2022/08/01/14732005t1hbd26.jpg)
/nginx/o/2022/08/02/14735480t1hf302.jpg)
- Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia rannikul on vesi tavalisest neli-viis kraadi soojem.
- See võib meelitada kohale aplaid võõrliike, kes on saabunud Suessi kanali kaudu.
- Varasemad merekuumalained on juba laastanud Vahemere kopsudeks olevat mererohtu.
Lõuna-Euroopat suve algusest saadik kimbutanud kuumalained on erakordselt soojaks kütnud ka Vahemere, mille lääneosas on pinnatemperatuur keskmisest kuni viis kraadi kõrgem, seades ohtu kogu mereökosüsteemi püsimise.
«See hiiglaslik merekuumalaine algas mais Liguuria meres Korsika ja Itaalia vahel,» rääkis AFP-le mittetulundusliku uurimisrühma Mercator Ocean International okeanograaf Karina von Schuckmann. Seejärel levis ebatavaline kuumus ka Taranto lahte Joonia meres. Juuliks oli kuumalaine haaranud enda alla juba Baleaari saared, Sardiinia ja Türreeni mere.
«Pinnatemperatuuri anomaaliate kaart näitab normaalsest kõrgemaid väärtusi, ulatudes neljast lisakraadist viieni, kui liikuda Baleaari saarte idaküljelt Korsikast ida poole,» seisis Mercator Oceani teates.
Kui suplejad Lääne-Vahemere puhkusekohtades ilmselt naudivad tavalisest soojemat vett, siis teadlased hoiatavad, et merekuumalaine ohustab kogu sealset elustikku. «On tähtis mõista võimalikke tagajärgi kohalikule faunale ja floorale, aga ka äärmuslike ilmanähtuste esinemise võimalust, mis võib kaasa tuua looduskatastroofe,» lisas ühendus.
ÜRO andmeil on merekuumalained muutunud maailmas alates 1980. aastast kaks korda sagedasemaks.
Von Schuckmanni sõnul võib ebatavaliselt kõrge veetemperatuur sundida mõningaid liike uutele asualadele migreeruma, ilma et nad hiljem vee jahtudes naaseks, ning teised liigid võivad hakata massiliselt surema. Ekspert tõi välja, et see vallandaks ahelreaktsiooni, sest nii turism kui ka kalandus sõltuvad soodsatest veeoludest.
ÜRO andmeil on merekuumalained maailmas alates 1980. aastast kaks korda sagedasemaks muutunud.
Massisuremisi on igal aastal
Kuigi Vahemere pindala moodustab ainult ühe protsendi maailmamere pinnast, elab selles ligi 20 protsenti kõigist teadaolevatest mereloomadest ja -taimedest.
Läinud kuul teadusajakirjas Global Change Biology avaldatud uurimus leidis, et aastail 2015–2019 suri Vahemeres igal vaatlusalusel aastal teatud liike massiliselt.
Võime ennustada, et peamiselt kannatavad paigal seisvad organismid nagu taimed ja korallid.
Aix-Marseille’ ülikooli mereökoloog Charles-François Boudouresque
Prantsusmaa riiklik teaduskeskus CNRS tõi välja, et nii 1999., 2003. kui ka 2006. aastal põhjustasid kuumalained mõne liigi massilist suremist, neist märkimisväärseim liik on mõnikord ka Vahemere kopsudeks nimetatav õitsev mererohi Posidonia oceanica.
/nginx/o/2022/08/02/14735483t1h39ff.jpg)
«Võime ennustada, et peamiselt kannatavad paigal seisvad organismid nagu taimed ja korallid,» selgitas AFP-le Aix-Marseille’ ülikooli mereökoloog Charles-François Boudouresque.
Samal ajal võivad mõned liigid soojenevas Vahemere põhjaosa vees muutuda arvukamaks, nende seas näiteks kalad nagu barrakuudad.
Ähvardavad liigid Punasest merest
Boudouresque’i sõnul võivad viie kuni kümne aasta pärast hakata probleeme tekitama mõned liigid, kes sisenevad Punasest merest Vahemerre läbi Suessi kanali. Nende hulka kuuluvad näiteks taimtoidulised Rhopilema nomadica meduusid ja küülikkalade perekonna liigid, kes Boudouresque’i sõnul on äärmiselt aplad. Juba praegu on neid rohkelt Vahemere idaosas, kuid nende ilmumine ka mere lääneossa seaks ohtu vetikametsad, mida paljud kalad kasutavad omamoodi sõimedena oma maimudele.
/nginx/o/2022/08/02/14735482t1h1ac4.jpg)
Pealegi võib Rhopilema nomadica suplejaid sedavõrd tõsiselt salvata, et nad vajavad haiglaravi.
Kuna võimudel on vähe hoobasid, millega merekuumalainete kulgu ja kahju takistada, on von Schuckmanni sõnul nendega võitlemiseks tõhusaim meede vähendada kliimasoojenemist soodustavate kasvuhoonegaaside heitmeid.
«Isegi kui lõpetame heitmete paiskamise täna, jätkub maakera pinnast 90 protsenti katvate ookeanide soojenemine,» lisas teadlane. «Vähemalt alates 2003. aastast on merekuumalained muutunud tavapärasemaks ja tulevikus kestavad need kauem, katavad suuremat mereala ning on intensiivsemad ja rängemad.»