Biden ja Harris ütlesid avalduses, et soovivad teha kannatamatult koostööd Bassiga ning tema «uuenduslike strateegiatega» linna kodutute kriisi lahendamiseks ja kuritegevuse kasvu vastu võitluseks.
«Karen Bassil on meie sõprus ja ta on teeninud austuse kongressis läbi juhioskuste näitamise kuritegevuse ennetamise strateegiate, efektiivse ja õiglase politseitöö ning laste ja perede heaolu küsimustes,» ütlesid Biden ja Harris.
Nende toetus ei tulnud üllatusena. Bass oli Bideni viimases valikus asepresidendi kohale ning Harris, kes on sarnaselt Bassile samuti californialane, on tundnud kongressiliiget aastaid.
Partei progressiivsema tiiva soosikust Bassist võib saada esimene naine ja teine mustanahaline, kes suurlinna kõrgeima juhi valitava koha võidab.
Toetusavaldused toovad harva kaasa jõulisi muutusi valimisedule, ent Bassil on õnnestunud koguda juba arvestatav nimistu mõjukatest demokraatidest, kelle seas on endine välisminister ja endine esileedi Hillary Clinton, esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ja Massachusettsi osariigi senaator Elizabeth Warren.
Selline müriaad riigi tipptasemel toetajaid koos mõjuka toega ametiühingute ladvikust ei jookse kahtlemata mööda külgi maha valimistel linnas, mis on suuresti demokraatlik. Los Angeleses moodustavad vabariiklased vaid umbes 13 protsenti kõigist registreeritud valijaist.
Ent ajad Los Angeleses on rasked. Üle 40 000 inimese elab prügist küllastunud kodutute laagrites ja roostes vagunelamutes. Hädakisa tekitavad jultunud röövid ja murdvargused, samas kui rahakotte pitsitab inflatsioon ja maksud – bensiinihind on tõusnud enam kui kuue dollarini galloni (3,78 liitri) kohta, rääkimata üüri- ja kinnisvarahindadest.