/nginx/o/2022/08/04/14737850t1h6c73.jpg)
Hiina sõjavägi alustas sõjalisi õppusi kaugmaa lahingmoonaga Taiwani ümbritseval merel keskpäeval (Eesti aja järgi hommikul kell 7), teatas rahvusringhääling CCTV päev pärast Pekingit raevu ajanud USA esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi vastuolulist visiiti iseseisvale saarele.
Täna hommikul tulistas Hiina Rahvavabariigi armee lendkehi Taiwani väina, teatasid uudisteagentuuri AFP ajakirjanikud. Hiljem teatas Peking, et Taiwani väina idaosa konkreetsetes piirkondades anti täppislööke ning saavutati oodatud tulemused.
«Riigikaitseministeerium teatab, et Hiina Kommunistlik Partei tulistas umbes kell 13.56 pärastlõunal vetes Taiwanist kirdes ja edelas välja mitu Dongfengi seeria ballistilist raketti,» seisis Taipei ministeeriumi avalduses.
Hiina sõjaväeõppus kestab pühapäevani mitmes piirkonnas Taiwani ümbruses, kohati vaid 20 kilomeetri kaugusel rannikust.
«Alates kella 12st täna kuni 12ni 7. (augustil), leiavad aset Rahvavabastusarmee tähtsad sõjalised õppused,» kirjutas CCTV sotsiaalmeedia postituses, millega oli kaasa pandud pilt Taiwani maakaardiga.
«Kuus suuremat piirkonda saare ümber on valitud välja selleks tegelikuks lahingõppuseks ning selle aja kestel ei peaks teised laevad ja lennukid sisenema nendesse vetesse ja õhuruumi,» lisati CCTV teates.
Taiwani sõjavägi ütles täna, et nad jälgivad teravdatud pilgul iseseisva saareriigi ümber paiknevates vetes seninägematuid Hiina sõjalisi õppusi ning on sellega seonduvalt valmis relvakonfliktiks, ehkki ei soovi seda.
«Riikliku kaitse ministeerium rõhutab, et peab kinni põhimõttest valmistuda sõjaks ilma sõda soovimata ning üritab vältida konflikti eskaleerumist ja vaidluste tekitamist,» märkis Taipei kaitseministeerium avalduses.
Pekingi rahvuslikult meelestatud riiklik tabloid Global Times kirjutas viitega sõjalistele analüütikutele, et õppused on ennenägematud ja nende käigus lendavad tiibraketid esimest korda üle Taiwani.
Tegu on esimese korraga, kui PLA tulistab kaugmaa suurtükkide lahingmoona üle Taiwani väina, kirjutas ajaleht, kasutades Hiina sõjaväe ametliku nimetuse, Rahvavabastusarmee lühendit.
Taiwani võimud on nimetanud õppusi ebaratsionaalseks käiguks, mille eesmärk on panna proovile rahvusvaheline kord.
Maailma juhtivate tööstusriikide ühendus G7 mõistis samuti õppused hukka. G7 välisministrid ütlevad oma kolmapäevases avalduses, et ei ole mingit õigustust kasutada visiiti ettekäändena agressiivsele sõjalisele tegevusele Taiwani väinas ning et Hiina eskaleeriv vastus ähvardab suurendada pingeid ja destabiliseerida regiooni.
Taiwani õhukaitsetsooni sisenes eile 27 Hiina sõjalennukit.
Hiina teatas eile, et tema sõjalised õppused Taiwani väina ümbruses on Pelosi Taiwani-visiidi vastusena vajalikud ja õiglased. «Hiina sõjaväeõppuste läbiviimine merel Hiina Taiwani lähedal on vajalik ja õiglane meede riigi suveräänsuse otsustavaks kaitsmiseks,» ütles välisministeeriumi kõneisik Hua Chunying korralisel briifingul.
«Praeguses võitluses Pelosi Taiwani-visiidi ümber on USA provokaator ja Hiina ohver. Esmalt oli USA ja Taiwani ühine provokatsioon, pärast Hiina õiglane kaitse,» lisas eestkõneleja.
Taiwani merendus- ja sadamabüroo andis kolmapäeval laevadele hoiatuse vältida Hiina sõjaliste õppuste teele jäävaid alasid.
Taiwani valitsuskabinet märkis, et õppused häirivad 18 rahvusvahelist lennukoridori nende lennuinformatsiooni piirkonnas (FIR).
Hiina sõjaväeline allikas ütles AFP-le, et õppused korraldatakse valmistumiseks tegelikuks lahinguks. «Kui Taiwani vägi peaks kontakti tekitama PLAga tahtlikult ja tulistab kogemata, siis PLA võtab tarvitusele karmid vastumeetmed ning kõigi tagajärgede eest on vastutav Taiwani pool,» ütles allikas.
Taiwani 23 miljonit elanikku on pikka aega elanud võimaliku sissetungi teadmisega, ent see oht on oluliselt tõusnud Hiina selgelt kõige jõulisema maneeriga presidendi Xi Jinpingi võimu ajal.
Kitsaimas kohas vaid 130 kilomeetri laiune Taiwani väin on oluline rahvusvahelise meretranspordi kanal ning kõik, mis lahutab demokraatlikku Taiwani selle autroritaarsest hiiglaslikust naabrist.
Tänaseks on väinast saanud järjekordne tulipunkt USA, Taiwani ja Hiina juhtkonnale. Peking on varmas näitama jõudu enne sügisest kompartei suurkogu, millel Xi peaks eelduste kohaselt saama ennenägematu kolmanda ametiaja.
«Hiina sõjalised õppused kujutavad endast selget eskalatsiooni, võrreldes Hiina tavapärase sõjalise tegevusega Taiwani ümber, ja erineb viimasest Taiwani väina kriisist aastail 1995–1996,» ütles Hiina teemaga tegelev vanemanalüütik Amanda Hsiao Rahvusvahelisest Kriisigrupist. «Peking signaliseerib, et taunib Taiwani suveräänsust.»
Sellele vaatamata on analüütikud öelnud AFP-le, et Hiina ei püüa olukorda eskaleerida väljapoole enda kontrolli, vähemalt esialgu. « Nad tunnistavad selgelt, et on mingid piirid sellel, mida nad on valmis tegema,» ütles Singapuri riikliku ülikooli abiprofessor Chong Ja Ian.
«Viimane asi, mida Xi tahab, on juhuslik sõda,» ütles Taiwani Sun Yat-Seni riikliku ülikooli politoloogia abiprofessor Titus Chen.