Armeenia peaminister seadis kahtluse alla Vene rahuvalvajate tegevuse
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan seadis täna kahtluse alla Vene rahuvalvajate viibimise vaidlusaluses Mägi-Karabahhi regioonis pärast uut pingete eskaleerumist, mis nõudis kolme sõduri elu.
Pašinjani haruldane kriitikanoot liitlasriigi Venemaa suunas tuli pärast kolmapäevast eskaleerumist regioonis, kus elavad peamiselt etnilised armeenlased.
Armeenia ja Aserbaidžaan on Mägi-Karabahhis pidanud maha kaks sõda: 1990. aastatel ja 2020. aastal.
Viimase sõja tulemusena loovutas Jerevan Aserbaidžaanile territooriume, mis olid Armeenia kontrolli all olnud aastakümneid.
Venemaa saatis sõja lõpetanud relvarahulepet tagama umbes 2000 sõdurit.
«Armeenia ühiskonnas on tekkinud küsimused Vene rahuvalveoperatsiooni kohta Mägi-Karabahhis,» ütles Pašinjan valitsuskoosolekul.
Ta viitas «relvarahurežiimi jämedatele, pikaleveninud rikkumistele» ja Karabahhi elanike «pidevale füüsilisele ja psühholoogilisele tagakiusamisele» rahuvalvajate juuresolekul.
Vene rahuvalvemissiooni tuleb täpsustada, ütles Armeenia peaminister, lisades, et Armeenia eeldab, et Vene väekontingent tõkestab kõik katsed rikkuda kontaktjoont.
Armeenia ja Aserbaidžaan süüdistavad relvarahu rikkumises teineteist.
Eile teatas Bakuu, et on kaotanud ühe sõduri ning Karabahhi armee teatel kaotati kaks sõdurit.
Aserbaidžaani kaitseministeerium teatas, et Karabahhi sõdurid ründasid selle armee positsioone Laçınis, mis on Vene kontingendi järelevalve all.
Aserbaidžaani armee teatas hiljem, et viis läbi operatsiooni nimega «Kättemaks» ja hõivas mitu strateegilist positsiooni.