/nginx/o/2022/08/07/14745258t1h9a4d.jpg)
Ecuadori bioinsener Javier Carvajal avastas vanast tammevaadist tõelise õnnetoova seene: 400 aastat vana pärmiliigi, mille ta on suutnud uuesti ellu äratada ja võtnud kasutusele Ladina-Ameerika teadaolevalt vanima õlle taasloomiseks.
Ecuadori bioinsener Javier Carvajal avastas vanast tammevaadist tõelise õnnetoova seene: 400 aastat vana pärmiliigi, mille ta on suutnud uuesti ellu äratada ja võtnud kasutusele Ladina-Ameerika teadaolevalt vanima õlle taasloomiseks.
Üherakne mikroorganism, mis pärineb tillukeselt puupinnult, osutus võtmeks, mis avas tee, pruulimaks kesvamärjukest, mida esimesena valmistas 1566. aastal Quitos Jodoco Ricke, flaami päritolu frantsiskaan, kes ajaloolaste arvates tõi praegusesse Ecuadori pealinna nii nisu kui ka odra.
«Me mitte ainult ei leidnud bioloogilist aaret, vaid ka avastasime, kuidas 400 aastat tagasi märkamatult kodustati pärmseen, mis ilmselt pärineb chicha’st ja mida koguti kohalikust keskkonnast,» rääkis Carvajal AFP-le. Chicha on kääritatud maisijook, mida Ameerika põlisrahvad pruulisid enne, kui Hispaania piirkonna koloniseeris.