Gustavo Petro andis pühapäeval ametivande Colombia kõigi aegade esimese vasakpoolse presidendina pealinnas Bogotas toimunud tseremoonial.
Colombia presidendiks vannutati Gustavo Petro
«Ma vannun Jumala ees ja luban rahvale, et järgin ja rakendan ustavalt Colombia põhiseadust ja seadusi,» ütles 62-aastane endine mässuline ja kunagine linnapea rahvahulga ees.
Petro andis ametivande plaaniga viia läbi põhjalikud reformid riigis, kus lokkab majanduslik ebavõrdsus ja narkovägivald.
Petro võtab ameti üle äärmiselt ebapopulaarselt Iván Duquelt nelja-aastaseks ametiajaks, mil ta saab nautida vasakule kalduva enamusega kongressi toetust.
Petro ütles enne ametisseastumist Bogotas, et tema valitsuse eesmärk on tuua Colombiale seda, mida seal pole olnud sajandeid ehk vaikust ja rahu.
Valimiskampaania ajal lubas Petro tõsta rikaste makse, investeerida tervishoidu ja haridusse ning reformida politseijõude pärast ebavõrdsuse vastaste protestide karmi mahasurumist eelmisel aastal, mis pälvis rahvusvahelise hukkamõistu.
Petro on lubanud ka peatada naftauuringud, edendada rohelist energiat ning taastada 2019. aastal katkenud diplomaatilised ja ärisuhted Venezuela presidendi Nicolás Maduro valitsusega.
«Siit algab valitsus, mis võitleb ühtlasi ka keskkonnaalase õigluse eest,» kinnitas Petro pärast ametissevannutamist.
Riigi ligi 40 protsenti 50 miljonist elanikust elab vaesuses ning 11,7 protsenti on tööta. Aastane inflatsioon kerkis juulis 10,2 protsendini.
Nooruses sissirühmitusse M-19 kuulunud Petro on lubanud ellu viia 2016. aasta rahukokkuleppe, millega mässuliste rühmitus Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) pani pärast ligi 60 aastat kestnud võitlust relvad maha.
Endine Bogota linnapea on lubanud edendada läbirääkimisi ka teise relvarühmitusega Rahvuslik Vabastusarmee (ELN).
Rahu-uuringute instituudi Indepaz andmetel tegutseb Colombias 90 relvarühmitust umbes 10 000 liikmega. Riik on ka maailma suurim kokaiinitootja.
Colombia põhiseaduse kohaselt saab president olla võimul ainult ühe ametiaja.