/nginx/o/2022/08/09/14748276t1h9c1f.jpg)
Venemaa viis täna Kasahstanist orbiidile Iraani satelliidi, mida Moskva saab mõnede lääne luureametnike hinnangul kasutada Ukraina sõjaliste objektide järele nuhkimiseks.
Venemaa viis orbiidile vastuolulise Iraani satelliidi
Vene kosmoseagentuuri Roskosmos otseülekandes võis näha, kuidas kanderakett Sojuz-2.1b satelliidiga Hajjam startis hommikul ettenähtud ajal (kell 8.52 Eesti aja järgi) Venemaa kontrollitud Bajkongõri kosmodroomilt.
Vene juhtimiskeskus kinnitas satelliidi orbiidile jõudmist.
Lisaks viis Sojuz ilmaruumi 16 väikesatelliiti.
Ajaleht The Washington Post kirjutas neljapäeval, et Venemaa kavatseb kasutada satelliiti mitu kuud või kauem, et aidata seeläbi kaasa oma sõjategevusele Ukrainas, enne kui lubab Iraanil selle üle kontroll võtta, ütlesid anonüümsust palunud lääneriikide luureametnikud.
Nende sõnul annab satelliit Teheranile «seninägematud võimekused, seal hulgas pea pidev tundlike rajatiste jälgimise võime Iisraelis» ja Pärsia lahe riikides.
Ent esmalt kasutaks Moskva satelliiti oma luuretegevuse tõhustamiseks ja sõjaliste sihtmärkide väljapeilimiseks Ukrainas, märkis artikkel.
Iraani kosmoseagentuur (ISA) tõrjus väiteid ja ütles, et ükski muu riik ei ole saa infole ligi pääseda krüpteeritud algoritmi tõttu.
Roskosmose ettevõtetes Iraani tellimusel valmistatud satelliit, mis sai nime 11. ja 12. sajandil elanud Pärsia õpetlase, luuletaja, matemaatiku, filosoofi ja astronoomi Umar Hajjami järgi, hakkab jälgima riigi piire, aitab kaasa põllumajanduse tootlikkuse tõhustamisele ja monitoorima veeressursse ning loodusõnnetusi, märkis Iraani kosmoseagentuur varem sel nädalal.
Satelliidi kosmosesse lennutamisest anti teada kaks nädalat pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin külastas Teherani.
The Washington Post kirjutas 2021. aasta juunis USA ja mõne Lähis-Ida riigi murest, mille kohaselt parandaks Venemaalt Iraanile tarnitav täiustatud satelliidisüsteem oluliselt Teherani võimet hankida teavet piirkonnas asuvate sõjaliste objektide kohta.
Vene president Vladimir Putin eitas lehes esitatud väiteid.
Iraani kohaselt on tema kosmoseprogramm puhtalt tsiviil- ja kaitseotstarbeline ega lähe vastuollu 2015. aasta tuumaleppe ega ka muude rahvusvaheliste tingimustega.
Iraan saatis edukalt oma esimese sõjalise otstarbega satelliidi orbiidile 2020. aasta aprillis, pälvides sellega terava vastuseisu USA-lt.
Märtsis teatas Iraani relvajõudude ideoloogiline tiib, mõjuvõimas Revolutsioonikaart, et neil õnnestus saata edukalt orbiidile sõjaline luuresatelliit Nour-2.
Hajjam hakkab jälgima riigipiiri, parandama põllumajanduslikku tootlikkust ja seirama veeressursse ning looduskatastroofe, seisis Iraani kosmoseagentuuri avalduses.
ISA kiitis stardi eel esmaspäeval kanderaketi Sojuz kõrget vastupidavust.
«Hajjami satelliidi enam kui pooletonnist raskust ja kanderaketi Sojuz äärmiselt kõrget edukate (missioonide arvu) silmas pidades on Hajjami satelliidi start usaldatud Venemaale,» märkis ISA oma veebiküljel.
Seoses Moskva üha suurema rahvusvahelise isolatsiooniga, mille on kaasa toonud agressioonisõja tõttu Ukrainas kehtestatud seninägematud Lääne sanktsioonid, püüab Kreml leida oma raskustes kosmoseprogrammile uusi kliente Lähis-Idast, Aasiast ja Aafrikast.
Venemaa on Iraani satelliite orbiidile viinud varemgi.
Aastal 2005 viidi Plessetski kosmodroomilt orbiidile Sina-1.
Iraan väidab, et tema kosmoseprogramm on tsiviil- ja kaitseotstarbeline, kuid lääneriigid tunnevad muret, et stardisüsteemides kasutatav tehnoloogia on eristamatu ballistilistest rakettidest, mida saab kasutada ka tuumalõhkepeade kandmiseks.