/nginx/o/2008/05/06/38523t1h8f20.jpg)
Bulgaaria taotleb Venemaalt tagasi Teise maailmasõja aegseid dokumente, mille nõukogude armee kaasa viis ja mis aitab ajaloolaste sõnul selgitada asjaolusid, mis viisid Bulgaaria natsi-Saksamaa liitlaseks hakkamiseni, ütles valitsus neljapäeval.
Bulgaaria nõuab Venemaalt sõjaaegseid arhiive
/nginx/o/2018/08/24/11310799t1h4f39.jpg)
29. jaanuar 2009, 18:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punaarmee viis 1944. aastal Bulgaaria erinevatest asutustest ära kokku 40 000 lehekülge dokumente, et kasutada neid sõjajärgsel Nürnbergi kohtuprotsessil, kus natsiroimarite üle kohut mõisteti, ütles valitsus avalduses.
«Küsimus on tähtsates dokumentides aastatest 1934-1944, mis näitavad Bulgaaria ettevalmistusi ja ühinemist Kolmikpaktiga (Saksamaa, Jaapani ja Itaalia vahel),» öeldi avalduses.
Kuid ajaloolaste sõnul ei aita dokumendid ilmselt lahendada suurimat mõistatust - tsaar Boriss III ootamatut surma 1943. aasta augustis.
Osa bulgaarlasi usub, et natsid mürgitasid tsaari, sest ta keeldus Adolf Hitleriga koostööd tegemast. Teiste arvates tapsid monarhi aga nõukogude agendid, kes üritasid Balkanil kehtestada Moskva mõjuvõimu.
«Me ei usu, et arhiivides on teavet tsaar Borissi surma kohta,» ütles riigiarhiivi juhataja Borjana Bužaška. «Kuid need on Bulgaaria algdokumendid, mis kuuluvad riigile ja tuleb tagastada.»