T, 4.10.2022

Salman Rushdie on haiglas hingamisaparaadi all

AFP/BNS
Salman Rushdie on haiglas hingamisaparaadi all
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
Haigla Pennsylvanias, kus Briti kirjanik Salman Rushdie on ravil pärast noarünnakut ühel kirjandusüritusel New Yorgi osariigis.
Haigla Pennsylvanias, kus Briti kirjanik Salman Rushdie on ravil pärast noarünnakut ühel kirjandusüritusel New Yorgi osariigis. Foto: Quinn Glabicki / Reuters / Scanpix

Briti kirjanik Salman Rushdie, kes toimetati eile pärast New Yorgi osariigis ühel kirjandusüritusel aset leidnud noarünnakut haiglasse, pandi hingamisaparaadi alla, teatas tema agent ajalehele New York Times.

Rohkem kui 30 aasta eest romaaniga «Saatanlikud värsid» moslemites raevu tekitanud India päritolu kirjanikku pussitati Chautauqua Institutioni hariduskeskuses kaela ja alakõhtu ning ta toimetati sündmuspaigalt kopteriga haiglasse.

«Uudised ei ole head,» tsiteeris leht Andrew Wylie sõnu. «Salman kaotab tõenäoliselt ühe silma, ühe käsivarre närvid on läbi lõigatud, tema maksa pussitati ja see sai kahjustada.»

Rushdie ei saa rääkida, lisas ta.

Kirjandusüritusel viibinud American University professor Carl LeVan rääkis AFP-le, et ründaja tormas lavale, kus Rushdie istus ning pussitas teda korduvalt ja raevukalt.

Teised laval istunud inimesed suutsid ründajast jagu saada, enne kui politsei ta kinni pidas. Publiku hulgas viibinud arst andis kirjanikule esmaabi.

Rushdie't intervjueerinud 73-aastane Ralph Henry Reese sai näovigastuse, kuid lubati pärast esmaabi haiglast välja.

New Yorgi osariigi politsei teatel on rünnakus kahtlustatav New Jerseyst Fairfieldist pärit 24-aastane Hadi Matar. Tema motiiv on veel ebaselge.

Rünnak leidis aset Chautauqua Institutionis, mis korraldab Buffalo linnast 110 kilomeetri kaugusel vaikses järveäärses kogukonnas kunstiprogramme. Chautauqua üritustel sageli osalev LeVan ütles, et kahtlusalune püüdis lüüa Rusdhiet noaga nii mitu korda kui võimalik. Tema arvates tahtis mees kirjanikku tappa.

Rushdie saavutas tuntuse 1981. aastal oma teise romaaniga «Kesköö lapsed», mis tõi talle vastiseseisvunud India kujutamise eest rahvusvahelise kuulsuse ja maineka Briti Bookeri preemia.

1988. aastal ilmunud romaan «Saatanlikud värsid» muutis aga otsustavalt kirjaniku elu. Romaan keelati Iraanis, sest sealsed võimud pidasid seda pühadust teotavaks. Aasta hiljem andis riigi toonane kõrgeim juht ajatolla Ruhollah Khomeini välja kirjaniku surma nõudva fatwa.

Rushdie tapmise eest on välja käidud ka üle kolme miljoni dollarine pearaha.

Iraani valitsus on nüüdseks end Khomeini otsusest distantseerinud, kuid vaenulik hoiak kirjaniku suhtes on säilinud.

Rushdie on sündinud Indias mittepraktiseerivate moslemite peres, kuid peab praegu end ateistiks. Fatwa järel oli ta sunnitud põranda alla minema. Rushdie elas toona Suurbritannias, kus valitsus tagas pärast tema tõlkijate ja kirjastajate tapmist ja tapmiskatseid talle politseikaitse. Kirjanik varjas end ligi kümme aastat, vahetas alatasa elukohti ega saanud isegi lastele öelda, kus ta elab.

Avalikku ellu hakkas Rushdie tasapisi naasma alles 1990. aastate lõpus, kui Iraan oli 1998. aastal teatanud, et ei toeta tema tapmist. Fatwa ja alalises ohus elamise kogemused andsid ainet mälestusraamatule «Joseph Anton».

Praegu elab Rushdie New Yorgis ning esineb sageli sõnavabaduse toetuseks. PEN klubi Ameerika president Suzanne Nossel ütles, et sai alles reede hommikul Rushdie'lt e-maili, milles too pakub abi ukraina kirjanikele varjupaiga leidmisel. 

«Braavo sellele vaprale ja kohusetundlikule mehele, kes ründas New Yorgis usutaganejat ja pahelist Salman Rushdiet,» kirjutas ajaleht, mille peatoimetaja on ametisse nimetanud Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei. «Suudelgem selle mehe käsi, kes torkas noa jumala vaenlase kaela.»

Enamik Iraani ajalehti, reformimeelsed väljaanded nagu Etemad välja arvatud, tervitas Rushdie pussitamist sarnaste rõõmuhõisetega.

Iraani võimud ei ole juhtunut veel ametlikult kommenteerinud.

Märksõnad
Tagasi üles