EL: 2022 on Euroopas metsatulekahjude rekordaasta

Metsa- ja maastikupõleng Prantsusmaal. Foto: Stephane Mahe / Reuters / Scanpix

Kuum suvi ei ole Euroopas veel läbi, aga juba praeguse seisuga läheb 2022. aasta ajalukku kui rekordiline metsapõlengute aasta, sest jaanuarist alates on tuleroaks langenud ligi 660 000 hektari suurune ala, näitavad Euroopa Liidu sateliidiseireteenistuse andmed.

Ja kui harilikult on põlenguid rohkesti eeskätt kuivades ja palavates Vahemere maades, siis tänavu on metsad tõsiselt põlenud ka teistes Euroopa riikides.

Tulekahjud on sundinud inimesi kodudest põgenema, hävitanud hooneid ja põletanud maha metsi riikides nagu Austria, Horvaatia, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Portugal ja Hispaania.

Euroopa metsatulekahjude infosüsteemi (EFFIS) andmetel on tänavu tules hävinud juba 659 541 hektarit metsa. See on suurim ala 2006. aastast saati, mil vaatlustega alustati.

Euroopa kuumalained, metsatulekahjud ja ränk põud on asjatundjate sõnul inimtekkelise kliimamuutuse tagajärg ning edaspidi on oodata veel sagedasemaid ja pikemaid kuumalaineid.

Juulis nägid tuhanded tuletõrjujad ligi kaks nädalat ränka vaeva, et kustutada Sloveenia nüüdisaja suurim metsapõleng.

Kõige enam on EFFISi andmetel tules kannatada saanud aga Hispaania, kus hävinguala ulatub 244 924 hektarini. Järgnevad Rumeenia 150 528 ja Portugal 77 292 hektariga.

EFFIS kasutab ELi atmosfääriseireteenistuse Copernicus (CAMS) satelliidiandmeid.

CAMS hoiatas reedel, et 2022. on Edela-Euroopas rekordiline tulekahjude aasta ning suures osas Lääne-Euroopast valitseb praegu äärmine tuleoht.

«2022 on juba rekordaasta,» ütles EFFISi koordinaator Jesús San-Miguel. Eelmine suurte metsapõlengute aasta oli 2017, siis oli 13. augustiks tuli hävitanud 420 913 ja aasta lõpuks 988 087 hektari suuruse ala.

San-Miguel hoiatas, et põlenguhooaeg on alles keskel.

Tema sõnul on alates 2010. aastast hakanud puhkema rohkem tulekahjusid Kesk- ja Põhja-Euroopas, kus seni suuri metsapõlenguid palju ei olnud.