Täna aasta tagasi Afganistani pealinnas Kabulis võimu haaranud islamiliikumine Taliban väitis toona, et kavatseb järgida inimõigusi, moodustab eri huvigruppe kaasava valitsuse ja tagab, et riigist ei saa enam iialgi terrorismi pesa, kuid praeguseks on kõik need lubadused murtud.

Talibani režiimi pole tunnustanud ükski riik maailmas ning šariaadi raudse rusika all on viimase paarikümne aasta edusammud Afganistani ühiskonnas muutunud pea olematuks.

Talibani võitlejad sisenesid Kabuli mullu 15. augustil kõigest mõni tund pärast seda, kui president Ashraf Ghani sealt põgenes. Kuigi USA vägede juhtimisel jätkus diplomaatide, sõjaväelaste, lääne ametnike ja senise režiimiga koostööd teinud afgaanide kaootiline evakueerimine Kabuli lennuväljalt veel kuu lõpuni, oli sellega Afaganistan pärast 20 aastat sõda taas Talibani kontrolli all.

USA maksumaksjale läks sõda maksma üle kahe triljoni dollari ning ühtekokku nõudis see umbes 160 000 inimese elu, kaks miljonit inimest aga sunniti Afganistanist pagulusse. Liitlasena Afganistani üles ehitamisesse panust anda püüdnud Eesti kaotas konfliktis üheksa kaitseväelast ja vigastada sai 102 meie sõdurit.