Serbia president Aleksandar Vučić kutsus pühapäeval NATO-t «tegema oma tööd» Kosovos või vastasel korral asub tema riik ise kaitsma lahkulöönud provintsis elavat serblaste vähemust.
NATO-t hoiatanud Serbia lubas vajadusel ise kaitsta Kosovo serblasi
Vučić tegi tulihingelise telepöördumise oma riigi poole, kuna varem sel nädalal jooksid liiva kõnelused Serbia ja Kosovo liidrite vahel.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell vahendas Kosovo peaministri Albin Kurti ja Serbia presidendi Vučići kõnelusi, et leida lahendus vastasseisule, mis on põhjustanud viimastel nädalatel Kosovo põhjaosas vägivaldseid vahejuhtumeid.
Serbia koos oma liitlaste Venemaa ja Hiinaga on keeldunud tunnustamast Kosovo isesesivust 2008. aastal, vähem kui kümme aastat pärast verise sõja lõppu ja NATO sekkumist Belgradi sõjaväe vastu..
Euroopa Liit on pidanud aastaid tulutuid kõnelusi suhete normaliseerimiseks, öeldes, et leppele jõudmine on üks peamisi tingimusi kahe riigi võimalusele saada praegu 27 liikmega ühenduse liikmesus.
«Meil pole kuhugi minna, oleme nurka aetud,» ütles Vučić. «Me päästame oma inimesed tagakiusamise ja pogrommide eest, kui NATO ei taha seda teha.»
Samuti ütles ta, et peatada tuleb Kosovo albaanlaste «jõugud», mis on käinud Põhja-Kosovos, kus elab enamik Kosovo serblastest. Oma väidetele ta tõendeid ei esitanud.
Lääneriikide seas on üha suuremat kandepinda võtmas kartus, et Venemaa võib oma liitlast Serbiat julgustada astuma relvastatud konflikti Kosovo põhjaosas, mis võiks senisest veelgi rohkem paisata Balkanimaad ebakindlusse. See omakorda võiks aga panna vähemalt osa maailmast ja ka NATO riikidest pöörama oma pilku eemale Venemaa täiemahuliselt sõjategevuselt Ukrainas.
Kosovos viibib pärast 1998.-1999. aasta sõda ligi 4000 NATO rahuvalvajat ning igasugune relvastatud sekkumine Serbia või Venemaa poolt tähendaks Euroopas hõõguva konflikti hüppelist eskaleerumist.