Araabia kevade ülestõusud ei ole suurendanud naiste arvu piirkonna parlamentides, selgus reedel ÜRO raportist.
ÜRO: Araabia kevad ei suurendanud naiste osakaalu parlamentides
2011. aasta lõpus moodustasid naised araabia riikides seadusandjatest vaid 10,7 protsenti, mis on umbkaudu sama palju kui enne režiimivahetusi Tuneesias, Egiptuses, Liibüas ja Jeemenis.
«Hoolimata aasta paljutõotavast algusest, on araabia riigid endiselt ainus piirkond maailmas, kus ei ole üheski parlamendis vähemalt 30 protsenti naisi,» öeldi ÜRO naisteagentuuri ja Parlamentidevahelise Liidu raportis.
Katar ja Saudi Araabia on seitsme riigi seas, kus ei ole ühtegi naissoost seadusandjat. Ülejäänud on Belize, Mikroneesia, Nauru, Palau ja Saalomoni saared.
Tuneesias valiti oktoobris parlamenti kaks naist vähem kui 2009. aasta valimistel.
Egiptuses sai 508-kohalises parlamendis koha vaid 10 naist. Eelmises parlamendis oli seevastu 64 naist. Uus valimisseadus nõudis vaid seda, et iga partei valimisnimekirjas oleks vähemalt üks naine, kuid mitte tingimata esimeste kandidaatide seas.
Liibüas võeti vastu uus seadus, mis nõuab naistele võrdsust 200-kohalise parlamendis 80. kohal.
Marokos said naised alamkojas 16,7 protsenti kohtadest tänu seadusele, mis reserveeris 60 kohta naistele.
Raporti sõnul on araabia maailmas lastud käest võimalus mineviku eksimustega tegelda.
Maailma kontekstis kasvas naiste esindatus ühekojalistes parlamentides või alamkodades eelmisel aastal 25 protsendilt 30 protsendile.
Endiselt on esirinnas Põhjamaad 42 protsendiga, eriti Taani ja Soome, kus on naissaadikute arv kasvanud. Saksamaa on maailma mastaabis 33 protsendiga 21. kohal. Suurbritannia on koos Malawiga 53. kohal (22 protsenti) ja USA jagab Türkmenistaniga 78. kohta (17 protsenti).
Aasias oli esimene Nepal, mille parlamendiliikmeist on 33 protsenti naised.