INTERVJUU ⟩ Ukraina suursaadik Eestis: kui keegi väsib sõjast, tuleks ette kujutada, et Vene tankid sõidavad teie tänavatel

Marjana Betsa on Ukraina suursaadik Eestis alates 2018. aastast. Foto: Eero Vabamägi

Tänasel Ukraina iseseisvuspäeval, mil möödub 31 aastat Ukraina iseseisvumisest, täitub täpselt kuus kuud päevast, mil Venemaa alustas täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse. Viimase poole aasta jooksul on ukrainlased pidanud eksistentsiaalset võitlust oma olemasolu eest ning valu ja kannatusi, mida Venemaa on Ukraina rahvale põhjustanud, ei andesta ukrainlased eales, sõnas intervjuus Postimehele Ukraina suursaadik Eestis Marjana Betsa.

Betsa on äärmiselt tänulik, et Eesti on olnud Ukraina toetamisel juhtrollis. Tema sõnul teavad eestlased hästi, mida tähendab Moskva ikke all elamine, mistõttu on Eesti rahvaarvu järgi arvestades olnud maailmas Ukraina suurim sõjaline abistaja. Betsa sõnul on tähtis, et lääneriigid tarniksid Ukrainasse veel rohkem ja moodsamat NATO relvastust, sest ainult Venemaa alistamine lahinguväljal suudab tagada nii Ukraina kui ka kogu Euroopa julgeoleku.

Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud endaga kaasa ühed suurimad lahingud ja purustused Euroopas pärast Teist maailmasõda. Kuidas tähistavad ukrainlased täna, keset sõda, oma iseseisvuspäeva?

Tänavune aasta on väga eriline. 24. augustil möödub täpselt kuus kuud Venemaa jõhkrast, ebainimlikust ja verisest sissetungist Ukrainasse ning meie rahva vastu täiemahulise sõja alustamisest. Ütleksin, et me pigem ei tähista iseseisvuspäeva, vaid peame seda. Mõistagi on viimased pool aastat täielikult muutnud miljonite ukrainlaste elu. Kuus kuud järjest on Venemaa pidanud sõda meie rahva vastu ning kogu selle aja vältel on kümneid tuhandeid inimesi tapetud, piinatud, vägistatud ja meie linnu hävitatud.

Mõned neist, näiteks Mariupol, on hävitatud 95 protsendi ulatuses. Kõigest kaheksa kuud tagasi oli tegu väga elava, tänapäevase ja euroopaliku linnaga, aga nüüd on see täielikult purustatud. Eriti palju linnu on hävitatud ka Kiievi oblastis, linnad, mis olid kord Vene okupatsiooni all, aga on nüüdseks vabastatud, nagu Butša, Irpin ning Borodjanka.

Kogu see laastamistöö on kohutav. 21 protsenti Ukraina territooriumist on praegu Venemaa poolt okupeeritud, ligi kuus miljonit inimest on sunnitud sisepagulusse, veel ligi kuus miljonit on Ukrainast põgenenud. Eesti on olnud väga abivalmis ning võtnud vastu 51 000 põgenikku. Seda on väga palju ja hindame tohutult Eesti tuge.

Selle poole aastaga on meie elu pöördunud pea peale. Me peame võitlema ning vastu hakkama, sest meil pole muud valikut kui sõdida ning see sõda võita. Asi pole praegu ainult Ukrainas või Venemaas, sest Ukraina kaitseb praegu tervet Euroopat ning kogu demokraatlikku maailma kurjuse eest, ühe täiesti teistsuguse barbaarse tsivilisatsiooni eest. Meie ainus valik on võidelda ja hakata vastu, sest sellest sõltub meie püsima jäämine, meie vabadus ning meie iseseisvus. Eesti-suguste partnerite abiga, kes te olete meid tohutult palju toetanud nii sõjaliselt, poliitiliselt kui majanduslikult, loodan ma, et me tõepoolest saavutame võidu.