Sotši ootab valimisi vaikselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õed Lilia Kask ja Roza Orav Estosadoki Anton Hansen Tammsaare majamuuseumis.
Õed Lilia Kask ja Roza Orav Estosadoki Anton Hansen Tammsaare majamuuseumis. Foto: Raigo Pajula

Ülejärgmisel aastal toimuvad olümpiamängud on Sotšis juba selgelt näha – kogu piirkonda täidavad lõppematud ehitusplatsid, ülesküntud mäenõlvad ja olümpiat reklaamivad hiigelplakatid. Eelseisvatest valimistest pole aga märkigi.

Hommikul Estosadoki (Eesti Aiake – toim) külla jõudes võib kohe märgata tänavasilte, kus vene nimede alla on tekkinud ingliskeelsed täiendused. Nii asubki kohalik Anton Hansen Tammsaare majamuuseum Estonskaya street’il, seal sees askeldab aga hõbehambaga Lilia Kask. Maja on külm, külaliste raamatu viimane sissekanne pärineb kolme nädala tagant.

Kask räägib algul vene keeles, ootamatult saabub aga tema kaksikõde Roza Orav, peas roosa rätt, huuled roosaks värvitud ja suus kuldhambad, ning edasi läheb jutt eesti keeles. Homsete valimiste kohta sõnab Orav: «Noh, valimised valimisteks, loodame, et elu läheb ikka paremaks.» Ja lisab, et hääletab Vladimir Putini poolt.

Žirinovski ei meeldi

«Putin siin inimestele meeldib, ta käib tihti mägedes suusatamas,» lisab Kask ja ütleb, et talle isiklikult meeldis presidendina siiski Dmitri Medvedev, kes võiks veelgi jätkata.

Presidendikandidaat Vladimir Žirinovski mainimise peale puhisevad vanadaamid põlglikult. «Ta on karikatuur, kloun, kes tõmbab tähelepanu olulistelt küsimustelt endale,» sõnab Orav ja lisab, et üldse võiks vanad võimu noorematele loovutada. «Miks neid on nii palju vaja ülal pidada?» ütleb ta veel.

Oümpia ettevalmistustesse suhtuvad nad samuti üsna kriitiliselt. «Kolm korda kaevati siin üks tänav üles, esimest korda pandi elektrit, teine kord vett, kolmandat korda jumal teab mida,» sõnab Orav, õde täiendab, et palju puid on ehituse tõttu maha võetud ja loodust hävitatud. Ehituse tõttu pole kord vett, siis jälle elektrit, ka on tänavad muda täis.

Ka lubati piirkonna elanikele, et sinna hakkab tulema kohalik gaas. Vanadaamid aga sõnavad, et praegu on gaas vaid majamuuseumi taga asetseval sõjabaasil ja Gazpromi ehitatud suusakuurordil.

Estosadoki-lähedases alevis Krasnaja Poljanas on aga ühte bussipeatusse üles pandud elektrooniline ekraan, kust saab infot saabuvate busside kohta. Sõidugraafikuga ajad veel paraku ei ühildu, saabuv buss peaks selle järgi kohale jõudma alles veerand tunni pärast, seda, mis aga graafiku info järgi platsis on, pole kuskil näha. Ka pole selliseid ekraane näha üheski teises heal juhul raudlattidest ehitatud peatuses.

Kui asulas valimisjaoskonda otsime, juhatatakse meid kohalikku koolihoonesse, mis selleks päevaks on paraku töö lõpetanud. Koolihoovis tabab meid aga üllatus: nimelt on sinna üles pandud pronkssõduri identne kaksikvend.

Algul kavatses vene miljardär Aleksandr Lebedev pronkssõduri koopia püstitada Estosadokki, kuid paistab, et lõpuks jõudis kuju hoopis Turt­sinskava tänava kooli sisehoovi varjulisse soppi. Kes ta täpselt sinna püstitada lasi, jäi praegu ebaselgeks.

Tšetšeenia veterani eelistus

Kui fotograaf hakkab pilti tegema, väljub majast kohe turvamees ja võtab suuna meie poole. Küsimusele, kas võib pilti teha, vastab ta: «No milleks?», kuid keelama ka ei hakka.

Väsinud olekuga noormees vastab valimisi puudutavale pärimisele, et tema valib Putini ja loodab, et elu läheb paremaks. Žirinovski peale ütleb ta naeratades, et tema meeldib ka, kuid ei põhjenda. Olümpia kohta arvab ta, et kaks aastat on veel aega ehitada. Kui aga hoovist välja kõnnime, sõnab turvamees veel: «Kõige olulisem on, et sõda ei tuleks», võttes oma arvamused sel kombel kokku.

Noortemuusikat täis lumelauapoes töötab aga dressipluusi ja lohvakaid pükse kandev noormees nimega Roman Širba, kelle jutust tuleb välja, et tegemist on ka suusainstruktori, võitluskunstiõpetaja ja Teise Tšetšeenia sõja veteraniga.

Vööl ripub tal noatupp, milles ise nikerdatud peaga puss. Veel on seal näha ümmargusi puust kulinaid ja väikest kotikest, millest Širba tõmbab välja jälle omatehtud väikese roosi, mis tehtud puust, mis kasvab ainult sealkandis ja on looduskaitse all.

Noormees räägib, et valima ta läheb, kuid Putini poolt ei hääleta. Ka lisab Širba, et presidendiks kandideerida soovinud, kuid sobimatute toetusallkirjalehtede pärast kõrvale jäetud Jabloko liider Grigori Javlinski olnuks tema hinnangul hea kandidaat. «Medvedev aga lihtsalt istub ja vaikib,» sõnab ta tema valitsusaega hinnates.

Siis ütleb Širba, et Putini valitsusest on tal ikka kõrini. Juba Lenin teadis, et NKVD-lasi ei tohi võimu juurde lasta, sõnab noormees ja lisab, et reformid pole tema meelest üldse õnnestunud, vaid hoopis olukorda hullemaks muutnud.

Veel sõnab ta, et mõnede prognooside järgi on Venemaal paarikümne aasta pärast enamuses lapsed ja vanainimesed, neid, kes tegelikult tööd teevad, on järele jäänud vaid mõnikümmend protsenti, ning see on väga ränk ennustus.

Tagasi üles